MART HELME X JOHANNES VEIKE

1.

Johannes

On imeline kevadhommik, ning olen just silmad avanud.
Esimese asjana tuli mulle ikka pähe mu armsam Mart.
Alustasin seega oma laupäeva netis scrollimisega, sest olen ise ka üsna kuulus tiktokke ja loomulikult soovisin heita pilgu peale mu sõnumitele ja vaadata kas Mart Mardikas on mulle juba kirjutanud.

Ei ole.

Mitte ühtegi kirja minu kallilt.

Eks ma siis nukrutsedes panen riidesse, söön ja teen kõiki teisi asju mida inimesed hommikuti ikka teevad.

Heites pilgu jälle mu telefoni peale märkan, et lõpuks on Mardikene mulle sõnumi jätnud.

"Pean hetkel koosolekut EKRE juhatuse peakontoris, kui soovid võid läbi astuda kuskil kella 12 paiku, siis meil paus"

Olin koheselt elevil, näen jälle oma kallimat.
Hakkan ennast valmis seadma, eriti kenasti loomulikult, et muljet avaldada ja võibolla isegi mõni kõvaks teha.

Mart

Istun juba hommikul vara kell 10 EKRE peakontoris kui tuleb meelde et pole veel Johannesele ühtegi sõnumit saatnud. Saadan talle koheselt ja kiirelt sõnumi kus kirjeldan kus olen ja et võib ta läbi tulla hiljem.
Mu mõtted olid terve aeg tema peal, sest olin koosolekul väga väsinud ja suure pinge all. Samas ei põõra ma väga õeldule tähelepanu.

Meil on olnud juba tükk aega salasuhe, mitte keegi ei kahtlusta sellest samuti, sest kumbki meist ei tundu sellist sorti inimesed, noh ei tundu pedelikud.

Kui me esimest korda kohtusime, oli see rimis. Mina otsisin rakvere hakkliha ning tema otsis karumsi kohukesi. Põrkasime kokku, sest mõlemad otsisid midagi ja ei põõranud tähelepanu sellele kuhu läheme.

See nägi välja umbes nii:

(selles punktis komistame üksteise otsa)

J: Mida vit- (Johannes punastas)

M: Võiks ikka silmad perseaugust välja võtta kui kõnnitakse, härra. ( Mardil läks kindlasti kõvaks selle peale)

J: Jah jah, sorri ( Johannes näeb, et Mart on erutatud)

M: Ärgem punastagem, võtke kohe mu number ( Mart näitab Johannesele oma telefoninumbrit)

J: Nägemist (ütleb Ta pärast telefoninumbri saamist)
,,,,,,,,,,,,,,,,,

Ja üsna nii see läkski, meil oli koheselt mingi särts.

Johannes

Nüüdseks on kell juba peagi 12 ja ma olen juba peakontori juures. Astun uksest sisse et minna Marti otsima kui d järsku mind Tõmmatakse kuskile poole, tühja ruumi.

"Mida-" Jõuan ma vaid õelda kui näen oma kallimat minu ees.

"Tere tere härra Helme" Lausun mina.

Mart ei ütle sõnagi vaid tõmbab mu näo enda oma poole ja meie huuled ühinevad. Meie keeled tantsivad. Meie käed reisivad üle üksteise kehade.

Ta surub mind vastu seina, ma oigan.
Meie kehad on kuumad, üksteise vastas. Tunnen ta kasvavat riista. Samas hakkab ka minu oma vaikselt kasvama.

Õhus on tõeline paks kiimas meel.

Mart

Ma ei suutnud enam vastu panna, tahtsin teda suudelda, katsuda, mida iganes teha et temaga füüsiliselt kontaktis olla.

Ta huuled on mehised, kuid pehmed ja magusad.

Ta oiged on sünged kuid äärmiselt seksikad.

Mu käed on igal pool üle ta keha kuni katsun tema "no-no place'i"

see on kõva.

Eemaldan oma huuled tema omadel, hoides silmsidet, laskun oma põlvedele.
Alustan tema vöö lahti tegemisega.
Ta oigas.
Tõmbasin ta pükse alla koos tema spidermani bokseritega-

Jätkub.....