One Touch

2

Ärkan üles tobeda äratuskella peale. Täna peab kooli minema. Eile ma sinna ei jõudnud. Muidugi tänu Jacobile, kes otsustas mind hommikul kella kümneni oma jutustamisega üleval hoida.

Kõnnin raskete sammudega kööki, kus istuvad juba vanemad hommikust süües.

"Kus sa selle kaelakee said?" küsib ema. Ohkan:"Laureni käest." Võtan lonksu mahlast. See maitseb eriti hästi täna.

"Ja kuna te uuesti ära lähete?" tunnen huvi. Isa köhatab ja siis vastab:"Täna õhtul." Noogutan kõigest.

___________

"Hei Bell," tuleb Tim minu juurde. "Bella," pean teda taaskord parandama. Noormees kõigest naeratab. "Kuidas sul olla on?" küsib ta. Kehitan õlgu:"Selline tobe väsimus on peost veel jäänud."

"Kas Jacob ööbis sinu juures? Ta ise ei ole nõus sellele küsimusele vastama," mõtiskleb Tim. Noogutan:"Mhm, ema ei lubanud tal öösel koju minna." Tim naerab.

"Jacob ööbis sinu juures?" kõlab küsimus Nastjalt, kes meie vestlust pealt on kuulanud. Salaja, ma eeldan.

Pööran ümber:"Jah ööbis, aga midagi ei juhtunud, kui sa seda kardad." "Uskumatu," on Nastja pahane. Turtsatan:"Mis siin uskumatut on? Sa oled liigagi pealetükkiv ja ta pole sinust isegi huvitatud."

"Mida sina ka tead. Kui ta minust huvitatud ei ole, siis miks ta ütles mulle, et sa oled kõige igavam inimene keda ta eales kohanud on ja et ta lihtsalt tunneb sulle venna kaotuse puhul kaasa?" naerab Nastja. "Mida?" satun segadusse.

"Hei," tuleb Jacob meie juurde. Vaatan talle korraks vihaselt otsa ja lahkun sõnagi lausumata.

"Mis tal hakkas?" küsib Jacob. Tim:"Nastja rääkis mida sa peol Bella kohta öelnud olid."

"Bella oota!" jookseb Jacob mulle järele. "Jäta mind rahule," ei taha ma temaga rääkida.

"Bella palun, las ma selgitan," ei anna ta mulle rahu. Raputan pead:"Nastja selgitas mulle juba. Sa oled tõbras. Ja et sa teaksid, siis mul pole vaja kellegi haletsust, veel vähem sinu. Nüüd olen mina see, kes kõike kahetseb."

Jacob haarab mu käest:"Isabella palun oota. Ära tee Nastja öeldust kohe järeldusi." Tõmban oma käe haardest lahti:"Hilja juba."

____________

"Kas võime siia istuda?" tuleb küsimus. Tõstan pilgu leides Beni ja Timi söögilaua juures seismas. Noogutan.

"Ja miks te Nastja ja Jacobiga ei söö?" küsin suunates pilgu lauale, kus need kaks istuvad. Tim:"Nad klaarivad seal asju."

"Ma ei usu, et Jacob mõtles mida ta sinu kohta ütles," võtab Tim teema üles. "Mind ei huvita ausalt öeldes," lausun edasi süües. Ben:"Ta on sinust huvitatud Bella." "Ja siis?" kortsutan kulmu. "See ei anna õigust selja taga halba minust rääkida ja siis minu ees teeb näo nagu ta jumaldaks mind," lisan juurde.

Poisid nõustuvad lihtsa peanoogutusega.

"Aga teie kaks ka ju suudlesite. Mis sellest sai?" katkestab Ben vaikuse. "Midagi, andsin lihtsalt ahvatlusele järele," vastab Tim. "Mhm, see oli lihtsalt üks hetk kahe inimese vahel. Kahe purjus inimese vahele," rõhutan sõna purjus.

"Hei," liitub meiega Jacob. "Kuidas läks?" küsib Tim. "Ta ei saa aru, et käitus valesti ja lihtsalt surub ennast peale. Ma ei tea mida teha," on Jacob lootusetu. "Ka sina käitusid valesti," pomisen.

Jacob:"Ma tean. Ma ei oleks tohtinud sinu kohta nii öelda ja ma ei mõelnud seda kõike." "Aga miks sa nii ütlesid siis? Arvasid, et Nastja ei lobise välja? Arvasid, et ma ei tule peole?" lajatan vihaselt.