One Touch

3

"Vanemad on kodus?" pärib Jacob. Raputan pead:"Läksid paar tundi tagasi ära." Jacob:"Kas sa ei karda nii tihti üksi olla?" Kehitan õlgu:"Ma ei karda, pigem ma ei taha. Aga siiani olen hakkama saanud."

"Miks sa kellegi teise juures ei ööbi?" kergitab noormees kulmu. Turtsatan:"Ei taha peavalu tekitada ja pealegi see üksi olemine on isegi natukene hea, kui nüüd mõtlema hakata."

"Kui sul on seltsi vaja, võid mulle helistada või kirjutada," pakub Jacob ennast välja. "Ei hakka," naeran selle peale. "Mul pole vaja, et keegi su tüdruksõpradest kaela mulle kargaks," lisan juurde.

"Kas sa viitad jälle Nastjale?" on Jacob natukene pahane. "Võib-olla," noogutan. Jacob jääb seisma:"Esiteks ma tean teda liiga vähe, et temaga midagi üldse alustada. Teiseks on ta liigagi pealetükkiv, mis mulle naiste juures ei meeldi. Ja kolmandaks olen ma huvitatud sinust, mitte kellegist muust. Okei?"

"Okei," noogutan.

"Ära nüüd arva, et ma kohe mingit teemat sinuga alustada tahan, sest egas ma sind ka õieti ei tea. Õpime üksteist paremini tundma ja vaatame, mis elu meie teele toob," räägib ta.

"Lihtsalt ma tean, et me lähme ja jääme kokku," naerab Jacob. "Sa oled väga enesekindel, teadmata kas mina üldse sinust huvitatud olen," naeran kaasa.

Jacob astub sammu lähedamale, meie näod praktiliselt puutuvad kokku. "Ma võin enesekindlalt kõlada, aga ma tean, et ka sina oled minust huvitatud," sosistab ta.

"Head ööd Jacob, näeme homme koolis," sosistan vastu ning sean sammud kortermajja.

___________

Ärkan üles kuidagi hea tundega. Minus on esimest korda reaalne hingerahu. Magama jäädes ei mõelnud ma kordagi oma venna peale. Ma ei näinud unes temast luupainajaid. Ja nüüd ärgates ei  tekkinud mulle silma ka pisarad. Kas ka mina olen suutnud lõpuks temast lahti lasta?

Vaatan kaelakeed, mille Lauren mulle andis ja see toob mu suule naeratuse. Ei tükikestki kurbust.

Võtan öökabilt telefoni. Näen sõnumit Jacobilt.

From Jacob:

Pane ennast 8ks valmis. Võtan su peale.

Vaatan kella ja mul on 15 minutit aega.

Kargan püsti ja alustan koheselt hommikuse rutiiniga, milleks on hammaste pesu, juuste sättimine ja riidesse panek.

Need minutid mööduvad vägagi kiiresti. Kuulen all juba signaalitamist. Jooksen akna peale ja näitan näppudega, et ta mulle veel 2 minutit annaks.

"Vabandust," vabandan autosse istudes. "Pole hullu," naeratab Jacob sõitma hakates.

"Ja kuidas sa magasid?" küsib noormees. "Liigagi hästi," vastan. "Ja sina?" küsin viisakusest vastu. "Ka hästi," vastab ta samaga.

Kooli jõudes ootab mind värava juures Nastja. Ja ta tundub üpriski vihane.

"Mis kurat see on?" küsib ta vihaselt suunates oma pilgu minule ja Jacobile. "Mis asi?" kortsutan kulmu. Nastja:"Teie kaks koos autoga kooli tulemas." "Ja miks me ei või?" kergitab kulmu ka Jacob.

"Mind sa ei ole nõus sõidutama, aga teda küll. Peol andsid palju lubadusi mulle ja nüüd siis see," mängib tüdruk solvunut. Jacob turtsatab:"Unusta kõik see, mis ma peol ütlesin. Ilmselgelt olin ma purjus ja ei mõelnud mida räägin."

Nastja:"Ja sina Bella, ma pidasin sind oma sõbrannaks." Turtsatan:"Ma ise küll ei tea, et midagi valesti tegin."

"Hello hello," liituvad meiega ka Tim ja Ben ning mingi tüdruk.