Ta on terve!, vastas arst. Jumal tänatud mõtlesin ma...,, Tore!" Vastasin. ,, aga teil on palavik!" Ütles arst. ,,Aaa ei, mis minust... väike külmetus..." köh,köhh.. ,,Teil võib olla kopsupõletik!" Vastas arst.,,Kopsupõletik?!"küsisin.,, Jah kopsupõletik, niiet te peate igaksjuhuks haiglasse uuringutele jääma.,, Uuringutele, mkmm.."
,, Ma võin sinuga siia jääda. mina niguinii põhjustasin selle".. ütles karl. ,,sa ei pea.." ütlesin. ,,Aga ma tahan!" Vastas karl. Me oleme karliga juba nii lähedased, aga me tutvusime alles üleeile mõtlesin..
Nüüd ma siis istun siin haiglas, ,,UURINGUTEL?! Kuulge mingi väike köha ja siis kohe ma ei tea mis!!
,,Anna andeks!" Ügles karl istudes mu voodi kõrval, kus ma üldse lamada ei tahtnud niiet ma istusin seal.
,,Ma ei saa aru miks sa seda tegid?!"
Küsisin karlilt. ,,sa ei saagi vist sellest aru.." vastas ta... ,,Võibolla saaksin!" Ütlesin talle, mille peale ta pead raputas ja ütles:,, sa ei tea kui palju mulle mu vend tähendas, ta oli nagu..... ahhh ma ei tea.... ,,Ma tõesti tahaks sind kuidagi aidata, aga ma ei saa ikka veel aru, miks sa pidid endalt elu üritama võtta?!? Küsisin.
,, ma ei tea, eluisu sai vist otsa..?" Vastas ta õlgukehitades. ,, Eluisu sai otsa?!" Küsisin.,, Ahhh, ma ei tea isegi miks ma seda tegin... Aitähh sulle... kui sind poleks olnud siis..."
Ütles ta ohates.. ,,Aga ma olin ja nüüd on kõik korras, eks?!" Küsisin, et meeleolu lõbusamaks muuta.. ,,On vist jahh..." Vastas ta kukalt sügades ja naerdes..
,, No tere Laura, kuidas sul on?!" Küsis arst, kes oli vahepeal siia jõudnud.. ,,Ma tunnen ennast väga hästi." Vastasin arstile naeratades. Ta oli mees arst niiet ma nägin silmanurgast kuidas karl veidi närvi läks... hahahaaa, ma vist meeldin talle, mõtlesin.. ,, igatahes teiega on kõik korras te võite juba pärast- lõunal koju minna.." mida ma ütlesin, teie veel räägite kopsupõketikust, mõtlesin.. ,, Tore!!' Ütlesin arstile jälle naeratades, aga seda karl tähele ei pannud niiet olin natukene pettunud, miks?! No mulle vist tõesti meeldib see karl või nii..!!
Lõpuks üle pika aja sain koju... ema pommitas mind igasuguste küsimustega nagu iga tüüpiline ema ikka... ,, Tsau, emps" ütlesin teda kallistades. ,, kes see nägus noormees on?!" Küsis emps sosinal mind kallistades. Olin vahepeal unustanud, et karl ootab mu selja taga. ,, ta on karl, ma räägin hiljem.." sosistasin ka talle vastu.. läksin siis karli juurde.,, Nohh, meie teed lähvad vist lahku!??. Küsisin.. ,,me võime ju edasu suhelda?!" Küsis ta. ,,,,Ikka!" Vastasin talle.. ,,mis sa nüüd teed siis?!" Küsisin.. ,, peame hakkama perega matuseid korraldama jaa...."ütles ta ohates.. Me kallistasime veel hüvastijätuks ja läksime siis lahku, tema oma koju, mina oma koju... Aahhh, ma vist ikkagi meeldin talle....
..........Tsau!!! Loodan, et meeldis,sest mulle meeldis. kommenteeri , kas ja miks meeldis. Suvevaheaeg on käes jehhuuu.., niiet kirjutan arvatavasti rohkem! :) ;)
