Appi, mis kell on?!! Ütlesin ehmudes end oma kodust, oma toast ja oma voodist avastades. Kell oli juba kaks päeval ja ema oli juba tööle läinud.
Läksin alla, et vett juua ning avastasin siis külmkapilt kirja emalt, kus ta soovitas mul oma köhaga mitte kooli minna ja koju jääda, et ennast ravida..
Issand.. kool, ma täiesti unustasin selle.. Mitte, et mul meeldiks koolis käia, vastupidi ma naudin koolist vabu päevi..
Ketrid on mulle kaks tundi tagasi sõnumi saatnud,kus ta küsis miks mind koolis pole? Saatsin talle vastu sõnumi, kus väitsin, et olen pisut külmetunud, aga võiksime õhtul kokku saada. Mõne minuti pärast sain ma vastuse, kus ta soovis kokku saada meie lemmik kohvikus..
Aaahhh, ma ei jaksa enam siin kodus passida, nüüd tundub kool küll palju parem koht, kus olla ja aega veeta.
Kell on alles neli, aga otsustasin ennast juba valmis sättida ketriniga kokku saamiseks...
Kohvikus, kus me pidime kokku saama olin ma ketridit juba pool tundi oodanud, aga ma ei teinud sellest eriti välja, sest ta ongi üks paras hilineja. Ükskord jõudis ta kooli alles neljanda tunni ajal, niiet muretsemiseks polnud mingidki põhjust. Kui ma olin juba tund aega seal istunud ja mitukümmend vastamata kõnet ketridile teinud, tundus asi tõesti väga kahtlane niiet ma otsustasin koju minna ja asja uurida...
Kus ta on?! Kuhu ta jäi?! Kas temaga on midagi juhtunud?!
Küsisin ma endalt mõttes..
Kelle ma helistan kui ketrid vastu ei võta..?? Muidugi ma olen ikka, aaahh nii idioot, miks ma kohe ta emale ei helistanud..??
Algul ketridi ema ei vastanud, alles neljandal korral sain ma vastust.
,,Tere, ma olen ketridi sõber Laura, te vist teate ju mind?"ütlesin.
,, Jaa, miks ma ei tea, te olete ketridiga ju parimad sõbrad, " vastas ta ema...
,,Teate, me pidime Ketridiga meie lemmik kohvikus kokku saama, aga ta ei tulnud ja telefonile ta ka ei vasta.. Ma olen lihtsalt väga mures.." rääkisin..
,,Aahjaa, ta pidi ju mingi klassivennaga kokku kuskil saama, aga sellest, et ta sinuga kuskil kohtub ei rääkinud ta sõnakestki.. Ma ise olin ka algul mures, aga tead küll seda ketridit, ta suudab igale poole hiljaks jääda..!" Vastas ta ema naeruliselt.. ,, Jahh, no ma siis ei muretse nii palju..!" Püüdes vähe rõõmsamat häält teha, aga ma ise polnud sugugi rõõmus, miks ta ei rääkinud oma emale, et ta minuga kohtub? Kes on se klassivend kellega ta kohtuma pidi? Kas temaga on midagi hoopis juhtunud? Ahhh ma ei tea.
Lõpetasin kõne head õhtut soovides, sest kell oli juba pool üheksa...
Ma ei saanud magama jääda, mõtlesin kogu aeg ketridile ja sellele mis taga juhtuda võis.. äkki see klassivend tegi talle midagi, mdea vägistas ta ära? Ei,ei,eii, mkmm, ma ei tohi nii mõelda..
Just sel hetkel tuli mulle meelde Karl, niiet kuni magamiseni mõtlesin ma ainult tema peale...
Prrrrrrr....!!!!! Ärkasin täna äratuse peale, sest otsustasin kooli minna ja ketridilt pärida kus ta eile oli, kui ta üldse kooli tuleb, sest temaga võis midagi juhtu..... EI temaga ei juhtunud ju midagi..??
Päris veider tunne oli kooli minna. Mul oli tunne nagu poleks siin aasta aega käinud... kõik oli juba päris võõras ja klassikaaslasi nähes olin rõõmus. Ainuke, kes kohe garderoobis mind kallistama ei kukkunud oli Ketrid. Tahtsin võimalikult ruttu esta klassi juurde jõuda, kus meil esimene tund algas.
Ma ei näinud kusagil Ketridit ning tundsin kuidas mulle klomp kurku tekkis. Ketrid on mulle enamat kui sõber, ta on mulle õe eest, ta on mulle... ma ei tea kelle eest?
Teda ei ole koolis...?? Kus ta siis on?
Trrrrr... tund algas. Ohhjahh mida ma küll teen..?
Veider õpetaja on hilinenud tundi juba 10 minutit, see on veider?..
Ehk on midagi juhtunud, sel hetkel tuli mulle silme ette Ketridi nimi. Aahhh!!! Uks avanes, kõige ees tuli direktor kurval näol, siis eesti keele õpetaja, kellel oli nutmisest silmavärv laiali. Ja siis tuli klassijuhataja, käes Ketridi pilt ja käes küünal.,, Kahjuks on meie hulgast lahkunud Ketrid Jõgi."lausus õpetaja.... sel hetkel kukkusin ma toolilt ning edasist ma enam ei mäleta.
................Mis saab Laurast edasi?
Kas ta elab selle üle?
Sellele saate te vastuse järgmises osas, aga ikka sama jutt siis, vote ja kommi kas ja miks meeldis!
Tsauki, järgmise osani siis... :) ;)!!.....................
