Hommik 📖

Mille eest seista

Mu südames arvukate elude kaal
Hoidis mind elus nende kuivanud leib
Nende, kelle varje nüüd järel kannan,
nende, kelle patte enda hinges hoian.

Kodumaa nimel oma saatust nüüd täidan,
pole ma vabadust väärt.
Raske on kohus, mida pean taluma, kuid luban
endaga viin teid hauda. 

Naasen koju, kus keegi ei oota.
Elud, mis võtsin, teilt andestust palu, 
sest ei seisnud ma ju enda kodumaa eest, 
mida naastes uksel taipasin. 

Tapsin, sest tahtsin. 
Tapsin, sest see väike poiss mu sees mängis. 
See pole kodu, kus keegi ei oota. 
See pole tegu, kiitust väärt.

Ei olegi kodu.
Ei olegi maad. 
Mida ma üldse kaitsta saan?