Kail
SeisanMu vasemas käes on gin ja paremas telefon
Muuseumi eksponaatUnistan end mujale
Mitte Tema soojade käte vahel, nende reetlike, saatana enda lapse.
Kas seegi liiga leebelt?Ma ei nea. Ma ei vihka. Ma ei kahetse.
Ma ei taha erilisust,
vajan seda siiski.Kuulen kuidas niisked lauad teevad piinlevaid naaksuvaid hääli.
"Külm?"
Tantsupartner. Ainult korra. Klubis. Kümme minutit tagasi.
Ei tea nimegi.
Jah? Ei?
Jah. "Ei," valetab mu suu.
YOU ARE READING
Hommik 📖
PoetryLuuletan harva, kuid kui see tuleb, siis südamest või kangest vihast. - Muretsemine on nagu kiiktool- see annab sulle tegevust, aga ei vii kuhugi.