Jälle sa vibeled nurgas,
pappseinad sind ei takista
Riietatud valgesse,
sügavtumedad silmadNime sa ei tea, ei mäleta, ei ütle
vibeled hõredas nurgas
Edasi kutseta ei astu,
aga ka ära ei haihtuMäletad neid veriseid päevi,
mil kuuvalguses õudused tõeks said
Ei takistada saanud sul minemast
kui mu kätevahel hinge kaotasidOtsi taga, otsi laps,
mine oma teed,
võta oma nimi ja hingLeia, otsi, kallis laps,
leia oma tee,
võta oma nimi ja hing,
unusta kehaVibeled, pappseinad ei takista,
riietatud valgesse,
sügavtumedad silmad,
nii sind mäletama jäänKoidukiirte saabudes, nurk
hõre nurk tühjaks jääbLeidis laps, tiivad ta leidis,
ingliks sai
YOU ARE READING
Hommik 📖
PoetryLuuletan harva, kuid kui see tuleb, siis südamest või kangest vihast. - Muretsemine on nagu kiiktool- see annab sulle tegevust, aga ei vii kuhugi.