" You're too good for me " × 5sos [On Hold]

"Calum, sa oled parim"

Nädalad ainult möödusid ja nii ka päevad mille ma olid veetnud koos Calumiga.

Praegu oli käes juba august ja kuuaja pärast algas kool ning ka teema millest ma rääkida ei tahtnud.

Tuur.

Poisid olid ju kuulsad ja nende tuur hakkas samuti septembris. Iga päevaga jõuab september järjest lähemale ja ma ei tea kuidas ma saan ilma Calumita hakkama.

Täna oli nimelt 1. august ja Calum pidi tulema minu juurde, kuna tal oli mulle midagi tähtsat rääkida.

Juba hommikust saati olen ma närviliselt mööda maja ringi kõndinud.

Calum pidi tulema viie paiku, peale bändiproovi. Kell oli just saamas viis, kui käis uksekell.

Jalutasin ukse juurde, tundes õhus elektrilist keskkonda.

"Hey!" ütlesin poisile, kes seisis õues.

"Hey, babe!" ütles Calum rõõmsalt.

Calum astus sisse ja kallistas mind ning jättis mu põsele väikse musi.

Sulgesin ukse ning jalutasin elutuppa, kus poiss istus juba diivanil.

"Millest sa minuga rääkida tahtsid?" küsisin talt närviliselt ja vaatasin maha, mängides oma näppudega ning istudes tema kõrvale diivanile.

Ta sundis mind endale otsa vaatama, asetades oma näpud mulle lõua alla ja tõstes mu pead.

Vaatasin talle otsa kurbade silmadega ikka veel mängides närviliselt oma näppudega.

Calum võttis mu kätest kinni.

"Crystal, miks sa nii kurb oled?"

"Sest ma olen terve päev närveldades mööda maja ringi käinud kartes, et sa jätad mind maha." vastasin talle, tundes kuidas üks pisar jooksis üle mu põse. Calum pühkis selle ära oma pöidlaga.

"Baby, miks sa seda arvad?" ütles ja tõmbas mind endale kaissu.

"Ma ei tea...ma lihtsalt mõtlesin, et sa lähed tuurile ja ja..." nuuksatasin vaikselt.

"Ma ei jätaks sind kunagi." sosistas Calum, vaadates mulle silma.

"Mul oli sulle üks küsimus võinoh kaks, võinoh tegelikult üks, aga see on seot-" oli näha, et poiss oli närvis.

"Calum ära keeruta, lihtsalt räägi." ütlesin talle naerdes.

"K-kas...kas sa tahad minuga kokku kolida?" küsis Calum vaadates kõigepealt oma jalgu ja siis pilgu aeglaselt minule tõstes.

"Calum, ma ei tahaks praegu midagi rohkemat, kui sinuga kokku kolida." vastasin talle naeratades.

Ta naeratas mulle näidates oma säravvalgeid hambaid ning kallistas mind tugevalt.

"Mul on nii hea meel, et sa nõustusid. Sa ei kujuta ette, kuidas ma kartsin seda küsida." rääkis poiss mulle ja naeris selle üle.

"Miks sa seda kartsid küsida? Sa ju tead, et ma oleks 'jah' öelnud." ütlesin talle armastalt.

"Ma ei tea. Ma miski pärast arvasin, et sa ütled 'ei'." ütles poiss mulle otsa vaadates.

"Aga millal ma saan sisse kolida?" küsisin ärevusega.

"Ma arvan, et juba täna, kui sa oma asjad kokku paned." vastas ta mulle naeratades.

Langesin talle kaela.

"Calum, sa oled parim." sosistasin talle.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Ma seisin oma toas ja vaatasin seda.

Alles 2 kuud tagasi ma kolisin siia ja nüüd ma kolin juba välja.

Ukse juures seisis kaks suurt kohvrit. Ühe sees mu riided ja teise sees kõik muud asjad.

Kui te arvate, et mul oligi asju ainult kahe kohvri jagu siis te eksite. Ma lihtsalt ei tahtnud kõike kaasa võtta. Polnud mõtet.

"Crys, kas sa oled valmis?" kuulsin Calumit alt korruselt hüüdmas.

naeratasin omaette, astusin ukse juurde võtsin oma kohvrid ja astusin uksest välja. Jõudes trepini lasin kohvritest lahti.

Vaatasin Calumile otsa, kes seisis ukselävel ja naeratas mulle.

"Jah, ma olen valmis." ütlesin ning naeratasin talle vastu.

Ta kõndis trepist üles ning võttis ühe kohvri ja läks sellega alla. Mina võtsin teise kohvri ja tarisin selle trepist alla.

Kohvrid autos sõitsime Calumi poole.

* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *

Peale kahte tundi asjade lahti pakkimist ja nende kuskile panemist, olime diivanil cuddled up ja vaatasime telekat.

"Mul on sulle üks küsimus." ütles Calum viies pilgu minule.

"Ma kuulan." ütlesin talle, tirides oma pilgu telekalt.

"Kas sa ei tahaks tulla minu ja poistega tuurile kaasa?" küsis Ta ja naeratas mulle laialt.

"Ma tahaks nii väga tulla, aga mul hakkab septembris kool." vastasin talle kurvalt.

"Arusaadav." poiss oli ilmselgelt löödud, seda oli kuulda ta hääles.

Ma vihkan talle haiget tegemist ja ma tõesti tahan temaga kaasa minna.

Ma tahan veeta temaga iga kui 
viimse sekundi oma elust.

"Calum." kutsusin teda.

"Mh?" küsis poiss mühisedes.

"Põrgusse see kool, Ma tulen sinuga." ütlesin talle naeratades ja suudlesin teda kirglikult.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Hey!

Nagu te aru olete saanud pole ma lubaduste pidamises just kõige parem...ah no keda ma lollitan ma olen absoluutselt rubbish, aga siin see nüüd siis on.

Pühendus on inimesele, kes aitas mul mõelda mida ma järgmiseks kirjutan(ehk siis selleks osaks.)

Aga ma loodan, et meeldis, kuigi minu arust see oli kõige igavam osa üldse, aga no mis teha "kirjaniku" elu pole kerge.

igatahes...

Bye,

See ya soon,

Storm_Queen