Kõik muutub (One Directioni fanfic) 2. raamat

13. osa

Ärkasin kellegi puudutuse peale üles. Pöörasin pead ja Louis vaatas mind.
M:Mis on?
Lo:Sa oled nii ilus.
M:Tõsiselt?
Lo:Täiesti tõsiselt.

I know your heart's been broken
But dont you give up
Ill be there, yeah I know it
To fix you with love

M:Jälle laulad.
Lo:Palun andesta mulle. Ma armastan sind kogu oma südamest. Sa oled mulle kõik. Ma vajan sind ja ainult sind. Ma olin loll ja ma tunnistan seda. Olen seda vist praegugi, aga ma tahan oma viha parandada. Ma tahan olla sinu mees ja nende laste isa. Te olete kogu mu elu.
Ma hakkasin selle peale nutma, sest see oli nii ilus ning ma teadsin, et ta mõtleb seda tõsiselt. See tuli otse südamest.
M:Jah. Ma andestan sulle.
Lo:Tõsiselt?
M:Jah.
Siis ta kallistas mind.
M:Ma vahetan riided ära.
Lo:Ma lähen ka vahetama. Võiks õhtul tähistada.
M:Olgu.
Lo:Õhtul lähme välja. Pidulikult riidesse siis.
M:Jajah.
Lou läks oma tuppa. Ma läksin pesema. Mu kõht enam ei valutanud nii hullult.
Peale pesemist läksin kapi juurde ja võtsin sealt roosat värvi dressid ja musta värvi pika varrukaga pluusi (pildil).
Siis läksin alla. Kuulsin köögis hääli.
M:Hommik.
Ni:Juba üleval. Lapsed?
M:Magavad veel.
N:Tahad süüa.
Noogutasin.
Siis tuli Louis ja pani käed ümber minu piha.

Loodan, et meeldis.