Kõik muutub (One Directioni fanfic) 2. raamat

18. osa

Staadionil

Hakkasime koostama meeskondi.
Louis ja Harry olid kaptenid.
Lo:Sunny of course.
H:Annu.
Lo:Niall.
H:Liam.
Lo:Avvu.
H:Zayn.
Lo:Hakkame mängima.
Mängu ajal sai ikka väga palju naerda. Nimelt ma lõin kogemata palliga Zaynile vastu nägu. Ta andis andeks õnneks. Siis lõin kogrmata palliga Louisele vastu nägu. Temaga nii lihtne polnud. Ma vabandasin nagu hull, aga ikkagi ei midagi. Ta hakkas mind täiega kõditama, nui et mina kiljusin nagu siga aia vahel. Umbes viie minuti pärast ta lõpetas ning me mängisime edasi. Mängu lõppedes võitis Harry võistkond. Louis oli natuke solvunud. Üritasin teda lõbustada, aga ega see mul väga hästi õnnestunud. Läkdime tagasi koju.

Kodus

Koju jõudes läksin oma tuppa. Lapsed magasid. Läksin pessu. Peale seda läksin kapi juurde ja võtsin sealt halli pluusi ja valge seeliku (pildil) ja panin need selga. Siis võtsin beebimonitorid ja läksin alla. Kõik poisid vaatasid telekat. Läksin kööki. Annu ja Avvu tegid seal süüa. Otsustasin neid aidata. Meil sai varsti valmis, kui helises ukse kell.
Läksin avama. Ukse taga oli Rebecca.
M:Tere. Mida sa siin teed?
R:Tulin sulle külla. Ma nii tahtsin teada, kas sa andestasid mulle.
M:Aa. Jah.
R:Aitäh.
Lo:Kes on kallis?
M:Rebecca.
Lo:Oota mida.
Ta tuli joostes ukse juurde. Ma muigasin selle peale.

Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis. Ja äitäh lugemiste eest. Juba ūle 2 tuhande lugemise.
Ma tõsiselt lodan, et see raamat ikka meeldib teile, kuigi viimastel osadel pole tagasisidet olnud nagu selle raamatu alguses. :) Loodan, et see veel meeldib teile.