Girl From Hell

1.My Bitches

Järjekordne õhtu tüdrukutega .

Hea oli seekord vähemalt see ,et ärkasime eile seatud sihtpunktis kuigi eile õhtul ,pigem öösel toimunu kohapealt on täielik mäluauk..

Nagu tavaliselt...
Peaks Chelca ülesse ajama ,ma ei tea kuidas ta seda teeb kuid tal ei tekki kunagi mäluauke ,ükskõik kui "liiale" me oma pidutsemisega ka ei läheks .

Noh tõsi, on ka olnud hommikuid kui ükski meist neljast midagi selgelt ei mäleta...
Siis on aga tunni või kahe pärast on kellegile midagi meenunud ja asi jälle korras.

Hea on vähemalt see ,et väljarvatud ülejäänud kolmest ei oota mind kodus vanematelt mingi "loeng".

Neil on täiesti ükskõik mis kellajal ma koju jõuan või kas üldse jõuan .
Uskuge mind ,ma ei tee nalja..

Iga peomeelse teismelise unistus või mis?

Näitaks ükskord oli Gregori pool suur pidu kus noh ütleme nii,et tarvitati "kõike" ning järgmisel päeval olid Chelcal ja Andreal üsna tõsised "420" nähud ning nad unustasid ära kus nad elavad ja läksid naabrinaise uksetaha .
Tema muidugi hakkas kohe lõugama ja saatis nad koju,kus neid ootas paras "peapesu".
Mina läksin tol päeval alles õhtul, endalegi tedmatta kellajal koju ja keegi isegi ei küsinud kus ma olin või miks ma näen välja nagu zombi ...

Aga noh jah .. Ma olen sellega juba harjunud .Meie peres ei oska nii või teisiti keegi ühtegi tõest lauset poetda seega on nö "hoolivus" Stipersi perele võõrsõna .

Ma ei tea mis oleks saanud kui ma poleks Andrea, Chelca ja Katyga kohtunud ..
Mu elu oleks arvatavasti ikka täielik must auk siis praegu ..

Need kolm on ainukesed inimesed siin maakeral kellele ma loota võin .

Me kohtusime suht imelikul ja omapärasel moel,mind ajab siiamaani naerma kui ma sellele mõtlen .

*
Olime ema ja õega just lõpetanud poodlemise ja mul oli vaja kiiremas korras lähimasse vetsu pääseda .

Ärge nüüd ometi arvake, et olime tollel ajal veel normaalne perekond, sellist perioodi meie jaoks lihtsalt ei eksisteeri, Kas siis õnneks või kahjuks..

Ütleme nii,et "emakeloodus" kutsus..

Sorteerisin just kraanikausi juures oma käekotti kui sisse tulid Andrea,Chelsea ja Katy .

Siis avastasin ma,et olin unustanud lappe kaasa tuua aga samas ka teadsin,et kui ma midagi kiiremas korras ette ei võta on mu roosad ,jah roosad teksad minevik..

Andrea sai aru mu "probleemist" ning kõndis minuni .

"Hei ,ma võin sind selle probleemiga aitada ,see pole häbiasi ."

Ma jäin teda suurte silmadega jõllitama kuna ei mõistnud kuidas ta mu probleemile jälile oli saanud...

Mitte, et ta mingi stalker oleks aga pean tunnistama see oli veidike creepy..

Järgmisel hetkel ulatas ta mulle oma käekottist tampooni ja ma olin päästetud.

Kui ma oma "toimetusega" valmis sain siis vahetasime tüdrukutega numbreid ning pärast seda hakkasime tihedalt suhtlema .

Nad siiamaani naeravad kui keegi meie kohtumise kohta küsib...

Igastahes tänan ma saatust või misiganes see ka polnud ,et mul tol päeval lappe kaasas polnud kuna muidu poleks ma oma "neidudega" tuttavaks saanud .