Girl From Hell

20.Armastus

"Sa tulid.."

Pöörasin ümber ning jäin vaatama tõtt poisiga kes väliselt oli Chris kuid kes tundus justkui võõras..

"Jah, ma tahan asjad selgeks rääkida."

Ta tõstis pea ning ligines mulle ja võttis mu käed endale pihku neid õrnalt silitades.

"Ma tahan asjad selgeks rääkida aga see on ka kõik!"

Tõukasin ta eemale ning läksin lähedal asuvale kivile istuma.

Ta ei öelnud midagi. Kõndis samuti kivideni ning võttis minust mõni sentimeeter eemal asuval suuremal kivil istet.

"Ma ei taha, et sa midagi lausuksid. Vähemalt enne kui olen saanud võimaluse kõik ära öelda."

Chris ei tõstnud pilku vaid lihtsalt noogutas.

"Sa olid ainuke poiss kelle vastu olen ma tundnud nõnda suurt kiindumust ja kaitset. Ma ei tea kas see oli või õigemini on armastus kuid olen kindel, et isegi kui pole on see midagi väga lähedast..Jah, ma ei saa öelda, et see uudis sinust ja noh lapsest ei teinud mulle haiget sest see tegi ja teeb siiani aga ma ei kavatse mitte kunagi rikkuda veel sündimata lapse perekonda, te peate kokku jääma, lapse jaoks."

Mu põselt langes liivale pisar.

Chris võpatas ning ilma ühtegi sõna lausumatta võttis mu enda embusse..

Ma tahtsin käskida tal minna või vähemalt ise see olukord lõpetada aga ma ei suutnud.. Niivõrd suur osa minust oli teda juba niiga kaua igatsenud.

Istusime seal kahekesi, täielikus vaikuses ja kuigi ma teadsin, et see ei saa nii jääda lootsin ma ikka, et äkki juhtuks ime.