Seisin Maxi ees täiesti tuima näoga . Ma ei suutnud siiamaani uskuda seda mida olin just kuulnud .
"Mis viga ? Sinu poisike polegi enam nii perfektne ? "
See ei saa nii olla .. Ta valetab,peab valetama !
"Sa ütled seda lihtsalt selleks, et kindel olla selles, et ma tema juurde tagasi ei lähe !"
Max kõndis minu juurde ning võttis samuti pingil istet .
Ma tahaks talle praegu kõrri karata !
"Kui see vaid oleks nii tibuke,kui vaid .."
See ei ole tõsi, lihtsalt ei ole ...
Meie kõige suurema vaenlase poeg on eikeegi muu kui Crish,MINU CHRIS !
Tõusin pargipingilt ning jooksin eemal asuva mahajäetud majani,vähemalt ma arvasin, et see on mahajäätud ..
Olin selle ukselävel umbes kümme minutit istunud kui minu seljataga uks avanes ja vanemapoolse naise hääl lausus .
"Kuule tüdruk sa oled siin juba pikkaega lihtsalt istunud, äkki tuled tuppa, pakun sulle tassi teed ?"
Olin siiani ehmatusest sõnatu .
Astusin kriiksuvast puuksest sisse ning jäin hämmeldunult vaatepilti jõllitama .
Väljast on see maja nagu kunksmoori suvila aga seest nagu palee ...
Minu ees asetses nikerdustega valge mööblikomplekt ning laes rippus väike,hõbedane lühter ...
Vanaproua palus mul klaasist lauataha istet võtta ning läks ise kappini, et sealt arvatavasti tassid ja teekann võtta .
*
Olime rääkinud juba kolm tundi kuid mulle tundus nagu oleksime alles teretanud ..
Ma pole kunagi kellegiga rääkides või suheldes tundnud sellist turvatunnet ja mõistmist nagu selle mulle põhimõteliselt võõra vanaproua,Maryga .
"Küll tänapäeva noortel on raske .. Hea, et meie ajal selliseid probleeme ja vidinaid polnud ."
"Teil vedas .. Ma hakkan nûüd minema, oli meeldiv proua !"
"Ütle mulle Mary ja sa oled siin igakell ootatud Karizma, sinuga on tore vestelda ."
Kallistasin Maryt hüvastijättuks ning hakkasin koju liikuma .
*
Olin just kodutänavasse keeramas kui märkasin tänavanurgal minupoole liikumas tumedates riietes meesterahvast .
Ma ei tea miks kuid miski käskis mul temast võimalikult kaugele hoida .
Tõmbasin kapuutsi ülepea ning hakkasin vaiksete sammudega liikuma .
Kui olin trepikoja ukseni jõudnud, avasin selle ning jooksin treppidest ülesse, korteri .
Lukkustasin kiirelt ukse ning tõmbasin igaksjuhuks kardinad igas ruumis ette .
Parem karta kui kahetseda ...
Vahetasin riided ja võttsin köögikapilt allesjäänud nuudlid, järgmisel hetkel lebasin juba diivanil vaatamas The Vampire Diariesi viimatist hooaega ehk 12-ndat .
Home sweet home ...
*
Endalegi üllatusena olin vajunud unne . Ärkasin kassi kiunumise peale .
Vaatasin seinal asuvat kella .
Mis tal kell kolm öösel hakkas ?!
Tõusin diivanilt ja panin bleedi ümber ning kõndisin kööki, kust arvatavasti kiunumine kostis .
Vaatepilt õõvastav .
Mu kass, mu kallike lebas piinades aknal . Ta kaelal olid kägistusjäljed .
Kes seda võis teha ja miks ?!
Jooksin koridori ning panin jalga sussid . Seejärel võtsin kiisu ning kutsusin takso kuna traumapunkt asus minu korterist üsna kaugel .
*
Olime ooteruimis oodanud kaks minutit kui loomarst joostes saabus .
Talle tehti narkoos ning süstiti valuvaigisteid ..
Minu kullake ..
YOU ARE READING
Girl From Hell
RomanceÕed vihkavad üksteist Vanemad vihkavad üksteist ja sealgulgas ka oma lapsi. Selle kôige keskel ilmub "uus" poiss. Kelle võrku ta langeb? Või suudab ta hoopiski püsida jalgel?
