Summer Ja One Direction

9. Osa- Jälle sina

Istusin oma toas ja avasin paberilipiku. Seal oli kirjas "Kui sa sellest kellelgile iitsatad, ei näe sa oma kullakallist venda kunagi enam"Bxx

Ihukarvad tõusid püsti. Kuidas ta julgeb? Ma ei suuda seda uskuda, et ma käisin temaga. Miks ma varem aru ei saanud?
Oeh, pean midagi välja mõtlema. Peaksin Louis'ile rääkima aga siis võib temaga midagi juhtuda. Miks peab mu elu nii raske olema? Öelge miks?
Loodan, et Byrant ei näita mõnda aega oma nägu.
Võtsin oma läpaka ja läksin twitter'isse. Poisid olid followed mind, tegin sama tagasi. Jälle oli mind followed 137 inimest. Ma ei saa aru miks ma nii kuulus olen? Okei jah mu perekonna nimi aga ikkagi. Nad ei tea, et ma Louis'i õde olen. Kui keegi just minust pilti üles ei postida.

Panin läpaka kinni, otsisin pesuvahendit ja käisin duššiall ära. Peale seda viskasin voodisse ja suikusin unemaale.

§Hommik

Ärkasin mingi mürina peale üles. See oligi minu und häirinud. Tõusin voodist ja läksin akna juurde uurima, mis toimub. Kardinad eest lükkates nägin, kuidas Dan murutraktoriga muru niitis. Asoo.
Olin ennast korda teinud. Riided olid hallid lühkad ja must maika. Ma ei viitsinud midagi muud selga panda. Kodus käi millega tahad.
"Hommik" tervitasin kööki jõudes.
"Hommikust Summer" tervitas Johannah/ema vastu.
Istusin laua taha, valasin klaasi piima ja tõstsin endale kaks pannkooki. "Kuidas sul siin meeldib?" küsis ema naeratades. Olen tähelepalnud, et siin naeratatakse palju. Arvadavasti ma ka siis.
"Mmm...väga meeldib." vastasin lõpuks. Sõin rahulikult edasi.
"Phoebe pakkus enne välja, et läheks randa. Praegu paistab päike ja soe". Sõin suu tühjaks ja vastasin. "Võib küll". Ema noogutas ja koristas minu nõud kokku ja pani nõudepesumasinasse.
Kõndisin oma tuppa, kus võtsin koti ja toppisin sinna sisse rannalina, käterätiku, pudel vett ja päikesekreemi. Nüüd on kõik.
Koti võtsin kätte ja läksin alla. Teised olid juba all ja ootasid mind. "Lähme nüüd siis" hõikas Lottie ja väljusime majast.
Dan keeras ukse lukku. Ma istusin kõige taha Lottie ja Félicite'ga. Keskel istusid Daisy ja Phoebe ja ees istusid ema ja Dan. Ernest ja Doris olid viidud vanaema juurde.

**************

Jõudsime kohale, hakkasime ranna poole kõndima. Rand oli rahvast täis. Aga me ikka leidsime endale koha. Panime asjad maha ja võtsin endelt lühkad ja maika seljast ära. Enne olin kodus bikiinid selga pannud.
Olin tund aega päevitanud kui mingid tüdrukud tulid meie juurde. Nad läksid Lottie juurde ja küsisid autogrammi ja pilti. Sain aru, et fännid.
"Summer lähme ujuma" kutsusid Lottie ja Félicite. Noogutasin ja läksime ujuma.
Mulle tundus see vesi külm aga jahutas mind see maha.

Hakkasin veest välja minema kui keegi oma käed mulle ümber pani. "Kas igatsesid mind?" Oo ei. Byrant. "Lase lahti" Üritasin tema käsi enda ümbert ära saada. "Enne ei lase kui saan ühe musi" Rõve. Ma ei tahtnud seda teha aga ta keeras mind vees ümber ja surus oma huuled minu huultele. Ta suudles mind.
Lõpuks lõpetas ta ja muigas. Vihkan teda. Läksin nii kiiresti kui sain veest välja oma rätiku juurde. Seal oli ainult Dan. Istusin oma rätiku peale ja jõin vett.
"Kuidas lastekodus elamine oli?" küsis Dan. See teema ei meeldi mulle kunagi. "Noh, kasvatajad olid toredad ja mõni laps ei sallinud mind aga muidu oli väga tore koht" vastasin ja lasin silmadega ranna üle. "Mmm aga kuidas sa suhtud sellesse, et leidsid venna kes on maailma kuulus?"
"Otseselt hästi aga pean harjuma veel sellega" Dan noogutas.

*************

Istun oma toas ja vaatan lage. Tean, väga äge tegevus aga muud paremad teha ka polnud. Terve pere oli läinud vanaema juurde aga ma ei tahtnud minna. Polnud erilist tuju.
Skype oli häält teinud nii,net kukkusin voodist välja. Elu võimalik asi.
Tõstsin läpaka sülle ja võtsin kõne vastu.
"Tsaaauuuu õdeee" karjus Louis. Issand jumal küll. "Tsau aga natuke vaiksemalt" muigasin. Kõik poisid olid ennast ekraani taha mahutanud ära. "Kas sul on keegi seal?" küsis Harry. Itsitasin vaikselt. "Ei o..." minu lause katkestas kellegi väga tuttava inimese hääl. "Mina olen ka" kuradi Byrant. Ta istus mu kõrvale ja pani käe mulle ümber. Ma oleksin karjuma hakkanud aga siis meenusid Byrant'i sõnad.
Nägin kuidas Niall'i naeratus kadus ja tema silmadest võis välja lugeda pettumust.
"Tsau Byrant kuidas käbarad käivad?" küsis Louis naerdes.

Peale skype kõned panin läpaka ära ja tahtsin püsti tõusta kui Byrant mind tagasi enda sülle tõmbas. Ma ei tahtnud seda. "Ei lähe sina kuhugi tibuke" irvitas Byrant.

Autori teade: Ma tunnen ennast nii sitasti, et ma ei ole tükk aega uut osa teinud. Laseksin ennast heameelega maha.
Ma üritan teha osasid tihendamini.