Lizelle' pov

15 1 0
                                    

Tükk aega vaikus ja pimedus....
Kuulsin häguselt kuidas keegi tumeda häälega hüüab "TÜDRUK , TÜDRUK JÄI AUTO ALLA"
Mul tekkis tõsine paanika , tahtsin tõusta , kuid ma tundsin et ma ei suuda oma keha kuidagi moodi liigutada.Kõik kohad on valusad.... .
Uinusin uuesti...
Järgmine hetk ärgates oli kõik hästi valge ja hele..

Mulle lähenesid paar tädi kitliga, kes rääkisid ingliskeelt.Mul oli algselt nendest raske aru saada sest nad rääkisid vene aksendiga."How is it going?" Küsis mulle aina lähemale tulev naine."Not good , as I can see" vastasin mina."Do you speak Estonian?" Jätkas naine ta taga."Ja😂" Laususin."Selge ,siis on hästi" ütles 3. Naine valges kitlis. "Teil on külaline ,ta ootab ukse taga".Ma nii lootsin et see on keegi mu perekonnast,kuid ei.See oli midagi veel paremat.See oli tema, samad valged ketsid , must tagi , käekell, süsimustad juuksed.Ma olin ausalt väga imestunud , sest ma nägin teda ju ainult korra bussis, mis tema siia loosse puutub?."Las ma tutvustan ennast, minu nimi on Karl" ütles ta järsku."Okei tere :) mina olen Lizelle" tutvustasin ennast . Karl istus mu voodi kõrvale tooli peale, vaatas mulle silma ja lausus : " Mina olen süûdi ,minupärast sa oled siin , ma tean et sa isegi ei tunne mind aga anna andeks"
Ma olin imestunud , mõtlesin oma mõtetes ,et ta päriselt ei olegi minuga kunagi rääkinud , ma olen kindel et "Ta isegi ei märganud mind bussis" Sosistasin kogemata, aga ma olin nii omas mullis et ma ei saanud esijalgu sellest arugi."Sa ikka tead, kuidas sa siia sattusid?" Küsis Karl."Emh ,ei ,pole veel teada saanud 😃" vastasin."Davai , ma räägin sulle...."
Lugu oli nii et:

(Karl' pov)

"Sa olid mind tûkk aega juba vaadanud. Jah , ma panin seda tähele😂.See oli nii imelik et keegi ainult mind , nagu ainult mind.Sa kind of naeratasid mulle.Kuna mul oli halb päev ennem olnud ,siis ma otsustasin kaasa mängida.Sa aina vaatasid ja imetlesid, ma ei mõista mida...Okei ühesõnaga sa astusid bussist välja , ning ma jooksin sulle järgi.Nii et sa ei märganud.Kuid ma ei jõudnud kaugele , kui kari mu sõpru mu autoga kinni pidasid natuke ennem seda saatustlikku valgusfoori.Niisiis ma otsustasin nendega kaasa minna.Kuna nad kõik olid vähemalt pitsi joonud , olin ma kaine roolijuht.Nooh ja siis see juhtuski , seisime valgusfoori taga autoga ,kui sa üle tee läksid , ehmatas mind üks mu sõpradest, ning ma vajutasin kogemata gaasi......"
"Ma juba tegelikult olen politsei poolt kinni võetud,aga ma olen nüüd siin et vabandust paluda."

"Noo big deal ju" ütlesin ma selle jutu peale
"Ma ei karda surma" , see on ainult hetk."Ja ei ma ei süüdista sind millegis, sa võid minna , ma ütlen politseile et ma olen ise sûüdi , sest ma ei vaadanud tee peale korralikult.
Karl ohkas , "aitäh" ning küsis "kas see tähendab et ma võin homme ka tulla?"

Jätkub...

_____________________________________

Nii , nüûd on sama lugu :)
Aitäh et lugesid
Votee🌟🌟
Ja andke kindlasti tagasisidet kuidas lugu meeldis😇
Tsauuu👋👋

Hai finito le parti pubblicate.

⏰ Ultimo aggiornamento: Jun 11, 2016 ⏰

Aggiungi questa storia alla tua Biblioteca per ricevere una notifica quando verrà pubblicata la prossima parte!

Poiss Mu Mõtetes♡Dove le storie prendono vita. Scoprilo ora