Justini POV.
Ma kõndisin Ariana juurde. Kuniks olime teineteise ees.
"Miks sa kõigile rääkisid tra?"karjusime me koos.
"Mida"ütlesime me jälle koos.
"Sina ei öelnud?"küsisin ma.
"Eiii. Miks ma peaks??? Aga äkki sa oled mingile enda litsile rääkind"turtsatas Ariana.
"Tra mina pole rääkind!!"karjusin ma.
"Türa ,kesse siis ütles?"lõugas ta vastu.
Me ohkasime vaid.
Ariana POV.
"Ma lõpetan sinuga rääkimise...nii on kõigile parem..."
"Mida?"küsis poiss ehmunult.
"Anna andeks...aga nüüd on kõik"ütlesin ma ja läksin nuttes minema...
See kõik tundus nagu aegluubis...
See kuidas ma sealt minema kõndisin nuttes...kõik vaid sosistasid midagi ja naersid.....
Ju siis ongi parem,et me ei suhtleks....
Mul oligi õigus..... ma hakkasin veel enam nutma...
Mul ei olnud koolis mõtet enam passida vaid tellisin takso. Ning läksin koju....
Kedagi ei olnud kodus... ma lãksin enda tuppa ning viskasin end voodisse pikali ja nutsin...
Pisarad voolasid nagu terve jõgi tuleks mu silmadest välja....
Ma ei suutnud lõpetada...
Ma olen nii loll...loll.
Ma nutsin ja nutsin kuniks kuulsin ,kuidas mu uks avanes....
Sisse astus Robbie...
"Hei."ütles ta istudes mu voodile ning ma võttis mu enda embusesse....
"Ma ei suuda enam..."nutsin ma.
"Palun ära nuta...palun"ütles ta ning paitas mu pead.
"Tead mis,...kuna meil ei ole mõtet tagasi minna kooli.....,äkki tahaksid minuga jooksma tulla?"küsis poiss.
"Mhmm"ütlesin ma samal ajal nuttes,üritades talle naeratada.
Ma võtsin oma pusa ning me läksime õue.
"Kuhu me jookseme?"küsisin ma...
"Me võiksime ju.. niisama asfaldil joosta. Või pargis?"küsis ta.
"Olgu."vastasin ning me hakkasime jooksma...
Mõne aja pärast me peatusime,sest väsisime ära ning istusime mingi suure kivi peale.
Ma nutsin ikka veel õrnalt...
Me vaatasime teineteisele otsa...mu süda hakkas kiiremini taguma ning ta pilk oli mu huultel....
Järgmine hetk ta suudles mind ning ma suudlesin teda vastu...
Ega mul muud teha ei olnud...
Oh God...
Hope ya like it!
Bbyfaded
