Justini Pov
"Keirii,eiiii"karjusin ma nähes teda sillal.
Ta vaatas minu poole ning ta valge kleit lehvis...,see kõik oli nagu filmis...
"Justin,palun mine ära.."nuttis ta.
"Ei Keiri. Sa ei tohi seda teha..."karjusin ma.
"Sa ei hooli minust. Ma lähen..."karjus ta vastu nuttes.
"Keiri,ma hoolin...."valetasin ma.
"Sa hoolid vaid Arianast"nuttis ta ning astus sammu edasi.
"Ei,Arianat ei ole enam minujaoks olemas. Palun ära hüppa..,meie lapse nimel palun"röökisin ma.
"Türa,mingit last...." "Palun..,ma olen sinuga. Ma unustan Ariana,ma luban.."karjusin ma.
"Ma ei usu sind "sõnas ta ja astus sammu edasi. Kuniks oli ääre peal niiet oleks võinud kohe kukkuda..
"Ma luban..."ütlesin ma viimasel hetkel ning ta hakkas sealt ära tulema...,ta libises aga ma püüdsin ta kinni...,ta kukkus mulle sülle ning suudles mind.
Ariana Pov
Olin saanud haiglast välja ning tädi lubas mul koos Robbiega minna jalutama ja igale poole.
Kõndisime Robbiega silla poole,et seal istuda,aga seal oli Keiri ja Justin...suudlemas. Justin suudles teda vastu ning ütles... "Keiri...,ma armastan sind".
Mu südamesse pistis valu....
Ma nägin Justinit üle pika aja ning veel nii...,Keirit suudlemas.
Aga ma pidin olema tugev. Ma võtsin Robbie käest kinni ning kõndisime sinna .
"Uuu,uus kuum paar"naersin ma.
"Ariana..."oli poiss ehmund.
"Jah,mina."ütlesin ning läksin Robbiele lähemale.
Justini pilk peatus minu ja Robbie kätel,mis olid koos.
"Ahjaa,te vist ei tea. Aga mina ja Robbie käime. Ma andsin talle võimaluse"naeratasin oma fake naeratust ning suudlesin Robbiet.
"Tõesti"noogutas Justin jahmunult.
"Ning mina ja Keiri samuti"ütles ta ning suudles Keirit.
"Olgu. Aga meil on nüüd tegemist. "turtsatasin ma ning jalutasime Robbiega edasi..
Robbie Pov.
Naeratasin Arianale ning muigasin.
"Kuhu lähme?"küsisin ma,kui olime jõudnud parki.
"Ma tahaksin oma päris kodus käia. Äkki saan tagasi koju.."ütlesin ning Robbie tegi mu huultele musi.
Me kõndisime edasi ning lõpuks olime mu kodu ukse taga. Ma kartsin koputada ning ohkasin...
********
Palju aega on möödunud sellest,kui ma seal ukse taga seisin...
Nüüdseks olen ma saanud kaheksateist ning homme kolin ma siit kaugele...
"Kas sa pead minema?"küsis Robbie kurvalt.
"Jah,ma pean..."ohkasin ma ning pakkisin veel viimased asjad ära...
"Olgu...,ma jään sind igatsema.."ütles Robbie ning lahkus mu toast...
Ma kolin kuhugile korterisse,kus saan toakaaslase...
Ma hakkasin nutma...
Ma olen kaheksateist...
Mu sõbrad vihkavad mind....
Robbiest pean ma eemale minema....
Justin on minevik...
Mu vanemad ei taha mind...
Mul ei ole kedagi...
Olen nii üksik...,mul ei ole kedagi.....,mitte kui kedagi.......
Ma ei taha kellegiga hüvasti jätta....,ma ei suuda. Ma parem lähen kohe...
Ma pidin...aga ei saa..
Ma jätsin oma voodi peale kirja...
"Ma ei suuda hüvasti jätta...
Mul ei ole enam kedagi. Kõik vihkavad mind. Justin on minevik...,Robbie saab ka minevikuks...
Terve mu elu on minevik.
Ma lähen ja ei ütle kuhu...
Ma armastan teid .... "
Ariana.
Võtsin oma asjad ning lahkusin nuttes...,kõik nagu aegluubis...
Nüüd algab uus elu... ning ma olen üksik....,enam ei ole mul kedagi.......
Ma lihtsalt lähen.....
Isaaacc😍 haha. Aitähh kõigile,kes loevad. Ning hope ya like it!
😍❤😍❤😍❤😍❤😍❤ Ning kas te tahaksite kurba ,õnneliku lõppu? Või siis kurba ja sellesmõttes nagu,et on kurb aga lõpeb samas ka õnnelikult mõne jaoks seal raamatus.?
By:Bbyfaded❤❤❤❤
