Need Laagriööd

Imelikud poisid ja kaduma läinud telo

"Musi!" hõikas Jordan.
Ta üritas mulle musi teha, kuid ma keerasin põse ette.
"OUCH!!" karjusid Rainer ja Frank.
"Ma ei ole tüdruk, kes laseb koguaeg tatti panna!"ütlesin neile.
"Nujh ss!" proovis Jordan solvunut mängida.
"Ära muretse, küll sinu kord ka tleb!" naersin talle.
Jordan keerutas pudelit, mis jäi Franki peale.
"Tegu!"
"Võta särk seljast, mine Amanda juurde ning käsi tal su kõhulihaseid katsuda. Ss ütle, et see on see, mida tema kunagi ei saa...ja jaluta tagasi.
"Davai!"
Frank ronis Rainerist ja Isabelist mööda ning võttis särgi seljast.
Daamn! Ilmselt body builder. OMG! Need kõhulihased. Ta on ilmselt see kõige kenama kehaga, kuid tõeline dumbass.
"Kle, sul ila tilgub!"
Ma panin käbe suu kinni ning nühkisin ehmunult oma suud, kuid ei tundnud midagi.
"Loll!" Müksasin teda.
Ta muidugi irnus niiet maa must.
Torkasin talle näpuga ribidesse.
Ta irnus ikka. Hakkasin ss käega vastu pead andma, kuid ta sai nendest kinni.
Ta vaatas mulle silmadesse.
Uu, ilusad silmaad!
"Aitäh! Su omadel ple kah viga!"😂
"Seekord ma küll seda välja ei öelnud!"
"Jh, aga on aru saada, kui sulle miski meeldib...😃
"Tõesti? Aga ütle siis, kes mulle nendest 3-st kõige rohkem meeldib prgu?"
Damien ja Frank ilmselt.
"Nu ma ütleks, et Damien ta iseloomu pärast ja Frank ta keha pärast.
Ta on mõtetelugeja!
"Miks ma oma nime kuulsin?" küsis Damien salakavalal toonil.
"Sest sa meeldid Elenale!"
"Kle, sul tleb sealt suust prgu sellist sitta välja, et kärbsed on ka taga! Tema peal su hüpnoos ei tööta." lausus ta ss veidi pahaselt.
Frank tuli tagasi ja pani särgi selga.
Mu pilk pettus veidi.
Jordan märkas seda.
"Näed!!! Ta pilk just solvus, sama pilk, mis Amandal!"
"Ole vait, Jordy!" müksas Frank teda.
Mitte Jorri vaid Jordy...Jup, ma muutsin ta hüüdnime
"Kohe oleme kohal!" hõikas bussijuht.
Ma olin jumalast ärevil.
Kui buss peatus, tormasin välja.
Tahtsin kotti alt võtta, kuid luugid ei avanenud.
Kui ka Jordan välja tuli, selgitas ta: "Me käime ennem söömas, ss jagatakse meid tubadesse ja ss saame kotid kätte.
"Nääh..." ütlesin ma veidi tüdinud häälega ja sirutasin jalgu.
Ss ringutasin veel ja laususin: "Nu lähme ss!"
Jordan viis mu sööklasse ning tutvustas tee peale jäävaid kohti.
Me kõndisime mööda järvest, majast, kuhu sai end registreerida ja kust anti majakese võti, kus pidime need järgmised 14 ööd veetma.
Laagriplatsi lõpus oli metsa kõrval suurem maja, mis oligi söökla.
Me sisenesime sinna ning sörkisime järjekorra lõppu.
"Vedas, et enne neid jõudsime!" ütles Jordan.
"Keda?"
"Nuuh, enne..."
Ss astus suure pauguga sisse mingi kamp poisse.
"...enne neid "
"Mis nendega on ss?"
"Nad peavad iga uuega midagi tegema..." ütles meie juurde ilmunud Rainer.
"Mis mõttes?" hakkasin ma kahtlustama.
"Ei midagi, võta kandik, Elena!"
Kui me oma söögi ära võtsime ja kuhugi viimasesse lauda istusime, läks Jordan tagasi, et salvakaid tuua.
"Tegelikult oli Jordan ka varem üks neist..." ütles Rainer.
"Ma ei taha sellest midagi kuulda!" ütlesin ning hakkasin sööma.
Meiega liitusid ka kõik teised, kes bussis me ümber istusid.
Mis mõttes ta oli üks nendest, mida see tähendab?? Aah, nad ilmselt lihtsalt tahavad hirmutada.
Ma piilusin nende poiste laua poole. Lasin silmad üle nende, kuid mu pilk jäi ühe peale.
Tal olid kartulikoore värvi juuksed, mis olid suht sassis, kenad põselohud ja musklis käed.
"Ära mitte mõtlegi! Küll sa ikka leiad kiiresti neid silmarõõme... Aga tema ei tohi olla üks nendest!" ütles Jordan, kes oli tagasi ning just märganud, kelle poole ma piilusin.
"Fine, ema!" ütlesin ning sõin edasi.
Vaatasin mõne minta pärast uuesti nende poole ning nägin, et see sama sassis juustega poiss vaatas mulle vastu.
Oi, ta vaatab siia, mida iganes sa teed Elena, ära näita talle, et oled üllatunud!! Vaata ta ükskõikselt poole ja ss pööra pea ära.
Kui ma kandikut hakkasin ära viima, ütles Jordan, et tuleksin lauda tagasi neid ootama.
Ma nõustusin, kuid kui olin oma kandiku ära pannud, tuli minu juurde see sama poiss, kes mind ennem vaatas.
"Tere, sa oled uus siin?" küsis ta sõbralikult, kuid leidsin ta pilgus mingit salakavalust.
"Miks sa seda arvad?" küsisin.
"Noh, ma pole sind siin laagris näinud varem" ütles ta süütult.
"Mina sind olen..." ütlesin naeratades.
"Millal? Kus?"
"Nu ma nägin sind ennem, kui ma sõin"
"Ei noh, siin olen mina ka sind varem näinud" naeratas ta.
"Kas ma su nr võin saada?" küsis ta ss telo välja võttes.
"Nope..." vaatasin tagasi laua poole, kust Jordan pahase pilguga minu poole vaatas, "...mitte täna!"
"Aga millal siis?" päris ta.
"Kui on õige aeg!" laususin ja läksin tagasi Jordani ja teiste juurde.
"Millest te rääkisite?" küsis Jordan kohe, kui olin maha istunud.
"Paljust ja mitte millegist" vastasin ning vaatasin tagasi sinna, kus olin just tolle poisiga rääkinud. Ta seisis veel seal, rääkis mingi tüübiga, vaatas ss minu poole, pilgutas silma ning lahkus.
"Lõpeta see pilk juba!" ütles Jordy tüdinult.
Vaatasin tagasi tema poole, võtsin ta supikausi kõrvalt leiva ning toppisin kraevahele.
"Lõpata see norimine juba!" naersin vastu.
Ta võttis ss mult taskust telo ja jooksis minema.
Kuidas ta selle kätte sai? Jookse järgi talle, Elena!
Ta seisis söökla ukse ees ja lehvitas mulle mu teloga. Tõusin püsti ja jooksin talle järgi. Me lidusime mööda laagrit.
Karjusin talle: "Kui mu telo peaks maha kukkuma, ss siit laagrist sa elusalt koju ei lähe!"
"Kui sa mu ainult kätte saad!" hõikas ning hakkas veelgi kiiremini jooksma ning kadus ühe majakese taha.
Mõtlesin, et kavaldan ta üle ning lähen teiselt poolt talle vastu, kuid selle maja taga teda enam polnud.
Korraga haaras keegi mu puusadest ja tõstis mu üles.
Ma kiljatasin täiega.
Vaatasin taha ja nägin seal Jordani.
"Lollakas!" ütlesin ma ehmunult hingeldades.
Ka tema seisis, nii et kasutasin võimalust ja haarasin talt pusast nii tugevalt kui sain.
Ta ei pääsenud enam minema.
"Mu telefon!" nõudsin kätt välja sirutades.
Ta pistis käe pusa taskusse.
"Oi, oi..." ütles ta kulmu kortsutades.
"Sa ei..."
"JUP!" katkestas ta mind.
"Cmoon, ma just sain selle!"
"Pole muret, me leiame selle üles!" olid ta kindel ning hakkas mu telo otsima.
"Aga maa on ju märg, mu telo ple veekindel." muretsesin ning hakkasin samuti seda otsima.
"Ma helistan sulle...anna oma nr!"
"56987500" ütlesin.
"Kutsub..."
Kikitasin kõrvu ning kuulsingi oma telefonihelinaks pandud lemmik laulu "Closer" kuskilt kaugemalt.
Jooksin heli suunas ümber maja nurga ning...

Järgmine osa varsti tulemas...
Kindlasti vote'ge, et teaksin, et keegi ikka loeb seda raamatut ja mul oleks mõte selle kirjutamist jätkata.
Järgmine osa tuleb ss, kui on 7 vote koos.

You're the best!