Need Laagriööd

Appi!

7 vote ple küll koos, kuid otsustasin siiski uue osa kirrata, sest tegelikult tahan ma ise teada saada, mis järgmisena juhtub. See raamat on mu enda jaoks huvitav. 😂 Imelik, eks? Aga noh, igtahes...nautige! Tekst kaldkirjas tähendab peategelase mõtteid.

...ümber maja nurga ning... nägin kuidas poiss sellest kambast korjas mu telo üles.
Jordan oli ka helinat kuulnud ning jõudnud minuni.
Okei, mida ma teen? Lihtsalt ütlen, et see minu oma ja küsin tagasi?
"Geir, palun ulata see telo mulle!" ütles Jordan ning astus talle kätt välja sirutades sammu lähemale.
"Mis ajast on su telo korpus selline? Oled pehmoks muutunud?" ütles poiss ning ei kavatsenudki telefoni tagastada.
"See on tema oma" ütles Jordy tõsiselt.
"Aga ma usun, et tal on endal ka suu peas!" lausus poiss ning vaatas mind pilguga, mis oli väga imelik.
Jordan pööras pea minu poole.
"Palun anna mu telefon siia. Mul pole vaja, et see katki läheks!" ütlesin nüüd ise kätt välja sirutades.
"Aga palun!" ta ulatas telo mu poole, kuid kui hakkasin seda talt ära võtma, tõmbas ta käe eest. Kuna ma olin teinud üleliigse sammu, koperdasin talle kogematta otsa.
"Ei ole vaja nüüd nii pealetükkiv ka olla!" ütles ta, endal nägu irvel.
"Anna see talle tagasi!" ütles Jordan lähemale astudes.
Ta hääles oli kuulda viha ja ta käed olid rusikas.
"Hoia temast eemale!"
"Jordan, Jordan, ma arvasin, et sa tunned mind!"
"Teate mind üldse praegu ei huvita, mida te kaks siin jagelete. Anna lihtsalt mu telo siia!"
Ma proovisin seda kätte saada, kuid olin liiga lühike.
Geir, või milleks iganes Jordan teda kutsus, oli must peajagu pikem, tumedate juuste ning sügavtumedate silmadega. Ta huulil oli selline terav muie, mis irvas mu üle.
"Ainult ühel tingimusel!" lausus poiss ning irve ta näol suurenes. "Teeme vahetuskaupa! Ma annan sulle telo, aga sa annad enne ühe suudluse."
In your dreams, poiss!
Ma proovisin uuesti telo haarata, kuid ebaõnnestunult.
Geir vaatas mulle silma.
"Okei, aga ainult üks"
Ta astus mulle lähemale, nii lähedale, et meie vahel polnud enam midagi.
Ta kummardus ja asetas oma huuled minu omadele.
Okei, aga rohkem ei lase. Haara see telo nüüd...
Kuid ma ei teinud midagi, lihtsalt seisin seal, huuled tema omade külge naelutatult, silmad kinni ja käed külgedel.
Tema käsi, mis hoidis telo, oli ainult natuke eemal minust.
Nüüd, Elena!
Hammustasin õrnalt ta huult ning haarasin ta käest, et võtta telo.
"Lähme, Jordan!"
Võtsin Jordanilt varrukast kinni ning kiskusin minema.
"Sa kohe pead suudlema kõiki poisse laagris peale minu?"
"Ära nüüd muutu armukadedaks!😁"
Vaatasin korraks tagasi Geiri poole.
Tema juurde oli tulnud see poiss sööklast ja veel mõni, kellega nad koos istusid.
Jordan jäi seisma ja võttis mu õlgadest kinni "Palun ära tee midagi sellist enam!" Ta rohekas-pruunid silmad puurisid minu silmadesse.
"Mida nad ikka teha saavad olla?" ütlesin muretul ilmsel, kuid mu hääles oli väikest värinat kosta.
"Lihtsalt, luba mulle, et sa ei tegele nendega ja hoiad pigem meie poole, minu, Franki ja kõigi teiste, kellega bussis tutvusid."
"Okei, okei!" lubasin talle.
Sinu jaoks, Jordy.
Läksime ss bussi juurde ning hakkasime asju võtma.
"Ma ei leia oma kotti kusagilt!" ütlesin Jordanile, kui ta oli oma kotid kätte saanud.
"Sul oli see roosa ja tiibadega?"
"Jah...ma kohvri leidsin aga kott on kadunud😕"
Ma arvasin, et poistele ei jää sellised asjad meelde.
"Ära tee sellist nägu, ma ple nagu enamus poiss..." ta hakkas silmadega üle erinevate kohvrite käima, "...enam."
"Okei..." ütlesin kulme kortsutades.
Huvitav, mis on nendel eelmistel aastatel siis juhtunud on?
"Lähme registreerime end ära ning tuleme tagasi. Ilmselt on siin siis vähem kotte."
Me läksime registreerimismajakesse, ütlesime oma nimed ning saime kätte maja võtmed. Mu maja nr oli 3. Jordan saatis mu sinna, et saaksin asjad ära panna.
Majja astudes oli üks voodi juba võetud, kõige vasakpoolsemal seinaäärsel voodil oli suur lilleline kohver ning üks õla -ja üks seljakott.
Viskasin oma kohvri paremal pool olevale seina äärsele voodile ning otsisin taskust telo.
Ma pakkisin lahti oma teki, padja ja lina (mis tuli ise kaasa võtta) ning tegin voodi ära.
Tekki kotist välja tirides tulid kaasa ka mu roosa satsiline aluspesu, mis nüüd Jordani jalge ees lebasid.
Ma hakkasin neid kiiresti üles võtma, kuid Jordan jõudis must ette.
OMG! TEE MIDAGI, ELENA!
"Mm, need on suht privaatsed"
"Ah nii? No miks need siis minu jalge ees olid?" küsis ta neid mulle tagasi visates.
"See oli kogemata!"
Pistsin kiiresti aluspesu kotti tagasi.
"Kellele sa nendega tahad muljet avaldada?" küsis ta kõrvalvoodile potsatades
"Mis mõttes?" Ma vaatasin ta poole ja kortsutasin kulmu.
"No vaevalt sa sellise pesuga igapäevaselt ringi käid!"
Wtf?
"Käin küll muide!"
"Ahah, jätan meelde" naeris ta.
"Ou, see on tüdrukute maja!" ütles keegi.
Vaatasime ukse poole.
Seal olid lokkis pikkade pruunide juustega ja meigitud näolapiga tüdruk.
"Just, nii et kao!" piiksus tema tagant lühikeste blondide juuste ja tumeda meigiga tüdruk.
"Sul on väga toredad toakaaslased!" ütles Jordy mu poole pöördudes.
"Mine oota pliis väljas, ma tulen kohe!"
Ta tõusis püsti ja sammus plikadest mööda, uksest välja.
Blondi lükkas ukse kinni.
"Sul vedas, et me siin olime! Jordan on  üks suurimaid laagri võrgutajaid." lausus pruunide juustega tüdruk.
"Kust sa seda võtad?" küsisin ma kahtlevalt.
"Mu vend oli tema parim sõber" piiksus blondu.
"Ahah!" vastasin ma.
Mina olen Berit, meeldiv tutvuda!" Ta sirutas mu poole oma äsja lakitud küüntega käe, mida ma ükskõikselt ignoreerisin.
"Mina olen Kai. Sa oled ka sel aastal uus?" küsis blondu, kes algul tundus olevat pigem see vaiksem ja oma juhti järgivam või nii. Ju siis mitte.
"Jap, aga ma pean praegu minema, mu kott on kadunud." ütlesin neile ning sammusin kiiresti välja.
Jordan ootas mind õues.
"Noh, Kai ajas sulle juba hirmu nahka?" naeris ta.
"Mina juba nii kergelt ei ehmu, aga tal tundub olevat midagi isiklikku su vastu." Müksasin poissi.
"Võibolla." lausus ta väike irve näol.
Käisime poisi majas ära, et ta saaks oma kotid ära panna. Ta toakaaslasteks olid Damien ja Tanel, kuigi 3 voodit olid veel tühjad.
"Miks teil 6 voodit majas on?" küsisin poistelt.
"Poiste maju on vähem" vastas Tanel.
Korraga astus tuppa võõras poiss.
Ta läks ühe voodi juurde, lasi kottidel maha kukkuda ning viskas voodile pikali. Ta vaatas minu poole. "Hannes." lausus ta. "Ja sina?"
"Elena"
Jäin tema lõuajooni vaatama
Mis toimub? Kas see on modellide laager??
Frank astus majja, käes suur spordikott ning seljas läbimärg pluus, mille alt oli ta kõhulihaseid ilusti paista.
"Mis sinuga juhtus?" naeris Damien.
"Amanda kallas pudelitäie vett peale. Küllap ei meeldinud, mis talle bussis ütlesin."
Ta viskas suure sinise spordikoti ühele voodile, võttis sealt mingi riideeseme ning heitis särgi seljast.
"Võibolla tegi ta seda hoopis teisel põhjusel" laususin ma, tema musklis keha vaadates ning endale muiates tuult lehvitades.  Frank naeratas mulle, võttis kotist rätiku ning hakkas end kuivatama.
"Okei, lähme!" ütlesin ma Jordyle.
Kõndisime tagasi parkimisplatsile, kuid ei näinud busse enam kusagil.
"Pagan. Äkki jäi kott bussi?" mõtlesin ma murelikult.
"Vaevalt, ta kontrollib alati bussi põhjalikult läbi."
"Kus see siis on?" küsisin ringi vaadates.
"Rahu, küll see välja ilmub. Ilmselt keegi võttis selle kaasa. Küll sa selle tagasi saad."
Jaa jah, nii kui nii on mu lemmik unicorni pidžaamapluus igaveseks läinud. Aaah, ja mu lemmik BTS'i särk ka.
"Lähme tagasi." ütles poiss.
"Okei. " vastasin nördinult.
Kuna mul polnud absoluutselt mingit tahtmist näha neid kahte plikat, kes olid täielikult üle meigitud ning oma kunstripsmeid laksutasid, läksime poiste majja.
Jordan tegi ukse lahti, et mind sisse lasta, kuid ukse taga seisis Damien...ALASTI!...
Kui aega leian, kirran veel.
Loodan, et meeldib.
💖💖💖