Need Laagriööd

Tõde, tegu v musi?

Nagu näha, siis pole keegi seda raamatut avanud...Nujh, peaksin ilmselt kaane korda tegema... Aga nagu näha, oled sina avanud selle raamatu. Tore! Ilmselt olen ma selleks ajaks juba kaane korda teinud. Ja kui ei ole, ss oled sina see inimene, kes ei otsusta kaane vaid sisu järgi, kui hea raamat on. 😃 Aga ma lõpetan ss nüüd, et saaksid hakata lugema. Ning kui lugu meeldis, tundus huvitav või tahad lic teada, mis edasi saab, vajuta ss ka tähele, see on seal all vasakus nurgas... või paremas...☺
Naudi!!!
PS! Kõik tekst kaldkirjas on Elena mõtted.

Aaaah, mis kisa see on? Mis toimub?
Tegin silmad lahti ja mulle vaatas otsa tühi tuba ja vastikuklt lärmav, kuid samas maailma kõige nunnum äratuskell.
Vajutasin selle kinni. Ss tõmbasin teki üle pea. Mõne sekunid pärast sain aru, et mu varvastel hakkas külm.
Miks peab see tekk jälle nii väike olema?
Ss vaatasin ja tekk oli hoopis mul ristipidi peal.
Kuidas? Ah suva, mis kell on?
Ma tõusin istuli ja kuna mu silmad olid veidi rähmased, ei näinud ma korralikult. Ma haarasin oma äratuskella järele. Selle juhe tuli seinast ära.
Ah, poh, hiljem panen tagasi...
Vaatasin ss kella.
Mul on aega täpselt...
Pühkisin rähmaseid silmi, et selgemini näha.
5 minutit, et... duši all käia! Krt...
Ajasin end kiiruga püsti ja tormasin vannituppa.
Pesin kiiresti pea ära, palsamit ei jõudnud panna.
Suva, kui need ära kuivavad, kammin pusad ära!
Duši alt tulles jooksin tagasi oma tuppa. Viskasin pidžaama kohvrisse, millega laagrisse pidin minema.
Ss kuivatsin end kiirelt ja viskasin rätiku voodile.
Vahet ple ju... minu tuba, olen siin kuidas tahan.
Ehk ma ss passisin paljalt oma kapi ees, samal otsides eile valmis pandud riideid.
Krt, ma ju unustasin eile riided valmis panna. Fuck! Ah, ma panen lic need lühikesed tekasad ning selle topi. Sobib küll!
Panin riided selga, lisasin käevõrusid ning kella. Tegin veel hästi kerge meigi ja jooksin kööki.
Tegin 2 vorsti-kurgi võileiba, võtsin kapist kohukese ja mingi smuuti ning suundusin elutuppa.
Vaatasin oma väikset armast roosakat käekella.
Nuh, mul veel 30 min, ss läheb buss. Ning bussijaama kõnnin ma mingi 10 min. Super! Jõuan veel üle kontrata...kontrollida, kas kõik olemas.
Ma arvan, et peaks ikka süleka kaasa võtma...
Sõin ära, loputasin taldriku ning sööstsin oma tuppa, sest ma sõin mingi 15 min.
Ma olen ikka uskumatu! Nii...kohvris on kõik olemas, lisan veel süleka, ei see läheb seljakotti! Jh!
Sulgesin ss kohvri luku ja vaatasin, kas seljakotis kõik olemas, lisasin veel laadjad, rahakoti ja telo. Ning kõrvaklapid.
Läksin kohvriga esikusse ja panin ketsid jalga.
Hõikasin emale veel kööki "Tsau!" ja lahkusin.
Olin bussijaamas. Vaatasin kella.
Ei noh, ikka! Ma jäin 2 min hiljaks, kedagi ple siin enam!
"Kas sa lähed ka Illingute laagrisse?" kuulsin ma natuke eemalt.
Pöörasin pea hääle poole ning vaatasin otsa rohekas-pruunile silmapaarile.
"Jah!" vatsasin ikka kellegi tundamtu silmi vaadates.
Need silmad....nii ilusad...oota, mida ma teen?
Ss tuli mulle meelde, et olin liiga kauaks vaatama jäänud. Pöörasin kähku pilgu eemale.
Vaatasin kohe uuesti inimest, aga seekord mitte silmi, vaid tervet nägu.
Wow! Ma olen nii tubli...
"Kust sa teadsid?" lipsas üle mu huulte.
Nüüd vaatasin ma juba seda...poissi... täies pikkuses. Ta oli umbes sama pikk kui mina.
Vanuselt oleksin pakkunud 13 v 14.
"Sest sul on kohver, sa vaatasid kella ja su nägu muutus kurvaks... Ära muretse! Buss hilineb ja me oleme ainsad, kes siit peatusest peale lähevad."
"Okei, aitäh...et ütlesid!"
Naeratasin poisile. Ta nägi päris armas välja.
"Jordan... Jordan Tyler!" ütles ta ss.
"Elena...Elena Hamming!" vastasin talle, end tutvustades.
"Lähed esimest korda sinna?" küsis ta astudes lähemale veidi.
"Jp, sa?"küsisin.
Jee, ma olen ametliklut loll... loog, et ta ei lähe sinna esimest korda!
"Eee...ei, see on mu kuues kord..."
Mul läksid silmad suureks.
"Kle, lase kulmud alla, muidu kukuvad kuklasse!"
Ta muigas.
Lasin kulmud alla ja muigasin samuti.
"Kuule, kas sa saaksid palun must pilti teha?"küsisin veidi kõhklevalt.
"Okei!" vastas ta rahulikult.
Andisn talle oma telo ja poseerisin.
Kuulsin, et ta tegi mingi 2 klõpsu. Arvestades, et poisid tavaliselt pilte teha ei oska, arvasin, et needei tulnud ilmselt nii head.
"Tänks!" ütlesin ning võtsin oma telo.
Vaatasin pilti.
Wow, ta oskab pilti teha!...ma olen ilus sel pildil!
"Muidugi oskan ma pilti teha, ma olen pildistanud inimesi 2 aastat!"
Kas ma ütlesin seda päriselt?
"JAH, sa ütlesid seda!" naeris ta selle peale.
"Vabandust! Ma ei mõelnud seda..."
"Ma saan aru, ple ühtegi poissi tglt varem näinud, kes oskaks korralikke pilte teha...Ja by the way, sa oleksid pildil ilus isegi ss, kui sul oleks ainult õlga näha..."
Ma naersin selle peale. "Aitäh, mu õlg võtab seda komplimendina..."
Ta naeris. "Kas sa tahaksid koos istuda?" küsis ta järsku.
Mul oli tunne, nagu oleks ta mu kätt palunud.
Ma olen ikka nii loll...ja põikpäine. Aga mis ma talle vastan? Tahaks kasvõi kedagigi sõbraks laagris.
"Okei!" vastan kõhklemata.
Ss saabub buss.
Bussiuks läheb lahti ja välja astub vanem, hallipäine bussijuht.
"Vabandust, et hilinesin!" ütleb bussijuht.
"See aasta olid sa küll kiirem, kui eelmine, ss jäid sa 20 min hiljaks!" muheles Jordan.
"Sa tead, miks see nii oli!" vaatas bussijuht poissi terava pilguga. "Aga paneme nüüd kohvrid ära!" lausub mees ja viipab käega, et me kohvrid ära paneks.
Ss lähme tagumisest uksest sisse ja kõige tagumisemasse ritta, kus käib kõva rääkimine ja muusika.
Jordan hoidis mul käest kinni, et ma maha ei jääks.
Kui me kõige taha jõudsime, hakkasid mingid poisid huilgama.
Jordan lasi mu käest lahti.
"Kuule, kas me ette poole ei või istuda?" küsin ma vaikselt.
"Sa harjud nendega ära, nad on tglt chillid vennad!" ütles poiss ning viipas mulle, et istuksin.
Buss juba sõitis.
Jordan hakkas mulle teisi tutvustama.
Meie ees istusid Tanel ja Ketlin, nad on vend ja õde, kes teevad kõike koos.
Meie reas paremal pool istusid Raiko ja Madli, kes on suhtes ning meie taga istusid Frank, Rainer, Isabel, Daimen ja Arnessa.
See oli "laagri coolim squad", nagu Jordan ütles.
Nad olid tõesti lahedamad, kui ma arvasin, kuid ikkagi panin ma kõrvaklapid pähe ja kuulasin natuke muusikat, kuni keegi mu õla peale koputas.
See oli Daimen, kes mu taga istus.
"Tahad ka mängida?" küsis ta mulle silma vaadates. Tal olid tumepruunid silmad, kuid samas blondid juuksed.
"Mida?" küsisin ma Jordani poole vaadates.
"Tõde, tegu v musi." vastas Arnessa mu taga.
"Ok!" vastasin ning panin telo ja kõrvakad kotti. "Kes veel mängivad?"
"Mina, Frank, Daimen, Arnessa, Rainer ja sina." ütles Jordan."Frank alustab!"
Poiss võttis pudeli ning pani selle bussipõrndale keerutama. "Tõde, tegu v musi, Arnessa?"
"Mmmm...tegu!" vastas tumedate lokkis juustega türuk veidi kõhklevalt.
"Jookse Lauri juurde, suudle teda ja ütle, et ta suudlus maitseb siiani nagu saarma kaka!"
Kõik lõkerdasid naerda. Ss läks Arnessa bussi keskpaika, koputas ühe poisi õlale ja suudles teda. See suudlus tundus kirglik ja pikk...aga nh, mida mina ka tean?
Tglt tean, sest mu eelmine poiss suudles super hästi, kaua ja kirglikult. Tema nimi oli ka Lauri...Oot...ei saa olla, ta kolis ju siit minema. See on kokkusattumus!
Ss nägin Arnessat poisile midagi kõrva sosistamas.
"Tegid ära?" küsisin uudishimulikult põnevil olles.
Plika istus tagasi oma kohale, "Loog ju, see oli nii lihtne...ja nii tõsi!"
Kõik lõkerdasid naerda.
Ss keerutas Arnessa pudelit.
"Nii, tõde tegu, v musi, Damien?" küsis ss Arnessa.
"Musi!" lausus poiss kõhklematta ja suudles oma teisel küljel olevat Isabeli.
See musi ei kestnud küll kaua, aga nägime tüdrukut punastamas.
"Nuh, kuidas maitses?" küsis Arnessa. "Oli hea?"
"Varsti saad ise tunda..." naeris Isabel. Ta põsed õhetasid natuke.
"Mida see tähendama pidi?" küsisin Jordanilt sosinal.
"Ah, Daimen tuleb alati musiga välja, sest ta ei viitsi midagi teha...ole valmis, sa võid olla järgmine!" vastas poiss. Daimen naeratas mulle ja pilgutas silma. Andsin Jordanile väikse obaduse kuklasse.
Huvitav, kas ta suudleb hästi? Issand, kui loll ma ikka olen! Miks ma sellisetele asjadele mõtlen?
Ss keerutas Damien ja pudel läks Jordanile.
"Tegu!" ütles Jordan kiirelt ilma küsimust ootamata.
"Mine ütle bussijuhile, et vajad kusepeatust. Ning kui ta peatub ütle, et sul ple enam häda!" ütles Damien salakavalalt.
Jordan jooksiski kiiresti bussijuhi juurde, paludes bussipeatust.
"Ma näen, et te mängite jälle pudelit!" vastas bussijuht kindlalt öeldes "ei" Jorri palvele.
Jorri? Wtf?! Ma ikka oskan hüüdnimesid välja mõelda!
Jordan lonkis meie juurde tagasi ja potsatas istmele. Ss keerutas ta pudelit ja see peatus Arnessal.
"Nuh?" küsis Jordan Arnessalt.
"Mäh? Aa...emm...tõde..." lausus ta ja sukeldus tagasi raamatusse, mida luges.
"Kas sa kavatsed raamatu ära ka panna?" küsis Jordan murelikult. "Me mängime ja sa loed raamatut, see ple küll aus!"
"Nu loe ise ka ss! Keegi ei keela ju..." lausus Arnessa rahulikult, pilku raamatult tõstmata.
Ss keerutas Arnessa ja see peatus taaskord Daimenil.
"Musi!" hõikas Daimen ja hakkas Arnessat suudlema. Ilmselt aimas tüdruk seda ette, sest ta liigutas käsi kiirelt ja raamat jõudis täpselt tüübi huultele ette.
Me naersime kõhud kõveras.
Ss oli Damien nagu: "Fine! Kui sa ei taha, ss ma valin kellegi teise!"
Poiss tõusis püsti ja kummardus minu kohale.
Ma ei pannud seda tähelegi algul, kuid kui ma teda märkasin, nägin ta huuli minu omadele aeglaselt lähenemas. See teadmatus oli põnev.
Kas ta kavatsebki nüüd suudelda? Peaksin ma silmad kinni panema? Peaksin keelt kasutama? Ei! See on lic üks simple musi. Ei mingit keelt ega silmi kinni.
Korraga olid tema pehmed, kuid külmad huuled minu omade vastas. See oli kuidagi mõnus tunne. Korraga puutusid meie keeled kokku.
Kuidas? Ei mingit keelt oli ju? Aga äkki see plnudki mina?
Ma eemaldusin kutist ja kinkisin talle väikse naeratuse.
Mul polnud piinlik, ega midagi, sest ta ise valis selle.
Damien jäi mind veidikeseks vaatama, kuid keerutas siiski pudelit.
Pudel peatus Jordanil.
"Musi!" hõikas Jordan...

Loodan, et meelids.... Ja kui meeldis, oleksin super tänulik, kui annaksid tähe.
Be happy and smile every day!
Pildil Elena outfit.