Summer [isac elliot] eesti k.

[ xxii ]

•.•.•Isac'i POV•.•.•

Kui ma üles ärkan, pole Sarah enam voodis. Tunnen alt kohvi lõhna.
'Ta teeb ilmselt hommikusööki.'

Mõtlen nende asjade üle järele mis eile õhtul ja täna hommikul juhtusid.
Ma nagu ise poleks eriti oma tegevusi kontrollinud kui ma hommikul Sarah kaissu võtsin.

Kõnnin alla korrusele ja üritan oma juuksed korda teha.
'Ma peaks varsti juuksurisse minema..'

Sarah on pliidi ees ja teeb midagi pannil. Ma lähen vaikselt tema selja taha ja panen käed ta õlgadele.

Ta hakkab kiljuma ning pöörab kiiresti ümber.

"ISAC! Miks sa seda tegid!" kisendab ta.

"Maitea, mul oli võimalus." ütlen ma ning kõnnin köögi laua poole.

Sarah sosistab midagi enda nina alla Eesti keeles ja hakkab selle peale naerma.

Ma ei suuda kõrvale vaadata, Sarah naer on nii lummav. Nii südamest ja rõõmus.
Ma olen nii õnnelik et ma Sarah't kohtasin, tänu temale olen ma pidevalt rõõmus.

"Mis siis söögiks kah on?" küsin ma kannatamatult.
Ma olen näljane.

"Peekon, vahvlid ja puuviljasalat. Ning juua on kohv." vastab Sarah, minu poole vaatamata.

Viimasel ajal oleme mina ja Sarah väga lähedaseks saanud.

Eile hilja õhtul, kui Sarah juba magas. Kirjutasin ma oma isale ja mänedžerile Sarah kohta, ning andsin neile lingi Sarah'i coverile "A.N.G.E.L'ist"

Isa kirjutas mulle praegu vastu.

•.•.•.•.•

Papa: Hei! Sarah on rohkem kui teretulnud sinu järgmisele intervjuule. Loodan teda näha ka nüüd lõpuks. Su ema räägib pidevalt temast.

Ikke: Okei! Kas ma võin talle kohe seda öelda? Või teeks ma üllatuse?

Papa: Vali ise. Aga ma tahan ka teada mis sa teed.

•.•.•.•.•

Pärast hommikusööki lähen ma oma koju.
Enne kui ma Sarah uksest välja astun hõikan ma.

"Tule täna õhtul kella seitsmeks meie kohta!"

Ning ma jooksen minema.

'Meie koht' või nagu meie seda kutsume, linnupesa, on minu vana puuonn pargi ääre pool, oja ääres.

Ma näitasin seda Sarah'le kolm päeva tagasi.
Mingil imelikul põhjusel usaldan ma Sarah't rohkem kui oma parimaid sõpru.
Isegi nemad ei tea selle koha olemasolekust.

Kõnnin oma kodu uksest sisse ning Ava tormab mulle otsa.
"Hei Ikke! Kas sa olid jälle Sarah juures? Ma tahan temaga kunagi kokku saada. Ta tundub lahe." kilkab Ava ning tõmbab mind elutuppa.

"Ta ongi lahe." jõuan ma Avale sosistada ennem kui ma oma ema kallistama lähen.

"Hei! Ma olen oma toas kui keegi mind tahab."

Ma kõnnin trepist üles ning suundun oma toa ukse poole.
Ennem kui ma selle kinni tõmban hõikan ma veel alla.

"Ja ma lähen täna õhtul Sarah'ga ühte kohta."