Teressa Bloom

Kaks politseinikku

Esmaspäev on käes. Ma arvan, et panen täna selga nahktagi ja selle alla türkiissinise topi ning nahkpüksid ja tavalised tossud. Mu nägu oli päris sinikaline ja natuke valus.

Kooli jõudes olid kõik pilgud mul. Ma teadsin, et midagi toimub. Kõndisin edasi oma klassi poole, seal oli kaks politseinikku. Nad seisid klassi ukse ees, seega nad tahavad kedagi meie klassist. Olin klassi ka ka nende juurde jõudnud. “Tere! Alex Greene olete vahi all. Pöörake palun ümber, et saaksime teid vahistada.” Pöörasin ümber ja sain aru, et kõigi pilgud on ikka minul. Märkasin Alexit ja teisi ning pilgutasin talle silma nagu tema mulle eile. “Ma tean oma õigusi ja ma võin enne vahistamispinnalt lahkumist 5 minutit paari inimesega rääkida.”

“Olgu” vastas range olekuga naispolitseinik. Läksin kamba juurde. “Mis toimub Lex?” küsis Sam.

“Ma ei tea ise ka, aga täna saab koolist ära.” naersin ainsana.

“See on tõsine asi Lex” ütles Neal.

“Rahu, rahu. Kõik on kontrolli all. See on nii kui nii mingi tühise asja pärast…. Issand Jumal! Andke keegi oma telefon.”

Ma unustasin aktsiad eile kontrollida.

”Oh sa kurat. Pole võimalik. Okei sitt lugu on.”

“Mis on?” küsis Alex.

“Vaata. Need on minu.” Andsin talle telefoni ja näitasin enda omi.

“Selle eest pannakse sind vangi?” Noogutasin talle vastuseks.

“Põhimõtteliselt, mis juhtus oli see, et keegi tegi rahapesu minu aktsiate kaudu. Nad süüdistavad mind ilmselt kaasa aitamises.”

“Viis minutit on täis!”

“Lähed sa vangi w?” küsis Mike.

“Täna kindlasti, aga muidu on juba raskem sellest pääseda. Tsau.” Nad hüüdsid mulle tsau vastu ja läksin tagasi politseinike juurde. Nad esitasid mulle süüdistuse ja viisid ülekuulamisele. Mingisse ruumi, kus oli vanem mees, ilmselt ülekuulaja, juba ootamas. See läks enam-vähem nii.

Ta alustas:“Tere! Preili Greene.”

“Tere!”

“Teid süüdistatakse rahapesule kaasa aitamises. Miks te seda tegite?”

“Teil ei ole tõendeid, et mind süüdistada, seega ma võin minna.”

“Aga pesu toimus läbi teie aktsiate.”

“See ei tähenda, et ma midagi tegin. Head aega!”

“Head aega!” ütles vihane mees.

Jõudsin kooli tagasi ja suurepärane, meil on arvutiklassis tund. Tund hakkas ja läksin  klassi. Istusin Mike’i kõrvale ja läksin oma aktsiaid parandama. Oh ei nad on maksupettuse ka veel mu aktsiatega teinud. See on juba halvem. “Mis teed?” küsis Mike ja vaatas mu arvuti ekraani.

“Kaotasin tänase jamaga 50 miljonit. Need mõrrad kahetsevad, et mind petsid.”

“Ok ja see tähendab, et sa…?”

“Jälitan neid netis ja võtan enda 50 miljonit.”

“Ok. Edu.” Tund oli poole peal ja saingi oma raha tagasi. Ning nüüd on aeg juurde teenida. Ostsin ja müüsin aktsiaid ning sain veel mingi 10 miljonit. Panin arvutit kauem kinni kui teised ja hakkasin välja minema, kui kuulsin kuidas Mike ukse lähedal rääkis, ilmselt teistega:“Ta ajab hirmu nahka, 50 miljoni vargus jne. Kutid kas te ei arva seda?” Neil oli pikk vaikus ja otsustasin klassist väljuda:“Mina küll arvan, muideks kui sa mind kardad, siis palun. Kui sa lähed täna sinna leheküljele, kus ma olin, siis saaks mind pettuses süüdistada. Kuid noh raske on tõestada, et ma tegin midagi mida ma ei teinud. Edu sulle, sõber.”

“Lex oota!” proovisid teised mind hüüda, aga ma kõndisin edasi järgmisesse tundi, mis oli ka täna viimane tund. Kõik sosistasid  minu kohta midagi nagu näiteks ‘miks tema juba tagasi on’ jne. Mul oli juba kind of kõrini nendest sosinatest. Ma ei rääkinud teistega vahetunnis ja kell heliseski juba. Läksin klassi ja istusin nagu ikka Alexi kõrvale. Ta andis mulle tunni ajal kirja.

“Kas sa oled solvunud?”