Ma tahan sind, Lara.

2

Sisenesin ajalooklassi ning nägin koheselt Mayat, kes rõõmsalt mulle naeratas. "Heips, nohik!"
Kissitasin silmi ning naersin. "Vabandust, et ma matemaatika kontrolltöö viie sain."
Maya pööritas silmi. "Kui traagiline, et sa ainult paar punkti sealt kaotasid." Lausus ta dramaatiliselt.

Turtsatasin naerda ja ristasin käed rinnale. "Oled sa kindel, et sa kooli jõulunäidendis ei taha osaleda?"

"Ole nüüd." Raputas ta pead.

Õpetaja katkestas meie vestluse ning alustas tunniga.

Maya oli täielik ajaloolane. Ta tõstis alati kätt ja käis olümpiaadidel. Mõnes mõttes ma lausa imetlesin tema pühendumust.

"Kas sa kuulsid, mida Lydia täna Rachelile kooli ees ütles?" Sosistas ta mulle ning tegi nägu nagu õpiks kaasa kui õpetaja poole ennast pööras.

"Ei?" Kergitasin kulmu ning joonistasin vihiku äärele lille.
Maya puhastas häält. "Et ta on lits."

Pöörasin pea Maya poole ning jäin talle suurte silmadega otsa vaatama. "Päriselt?"

Neiu noogutas pead ja kirjutas töövihikusse lauset. "Jap."
"Veidi liiale ei lähe nad? Terve kooli ees on päris ränk ju?" Kortsutasin kulmu ja lõpetasin oma lille joonistamise.

Maya nõustus noogutades. "Tunnen talle kaasa."

Söökla oli rahvast täiesti täis. Kui me Mayaga söögid kätte saime, nägin ma söökla tagumises nurgas Rachelit, kes üksi lauas kahvliga toitu surkis.

"Maya." Näitasin peaga neiu poole.

Maya vaatas mind korraks kahtlevalt. "Ma ei tea, Lara."
"Jah, Maya. Kas sulle meeldiks üksi süüa ja kiusamise all kannatada? Ma ei usu väga." Kissitasin silmi ja võtsin sammud Racheli laua poole.

Istusin tüdruku vastu ning ta jäi meile suurte silmadega otsa vaatama.

"Hei, kuidas sul läheb?" Püüdsin vestlust arendada ning naeratasin neiule soojalt. Ka Maya vaatas Rachelile naeratavalt otsa.

"Mis sa ise arvad?" Nokkis Rachel toitu emotsioonitult.

Ajasin pea viltu. "Ära tee neist välja, tõsiselt. Nad on kadedad." Maya noogutas kaasa.

Rachel kissitas silmi. "See on puhas kius mitte kadedus. Need tüdrukud on ussid, ei midagi muud."

Ta vaatas jälestusega tüdrukute kamba poole, kes istusid meist paar lauda eemal. Nõustusin. Need neiud ei tee midagi muud, kui rikuvad su elu keskkoolis.
"Me Mayaga mõtlesime, et äkki sa tahad meiega kakaod peale kooli jooma tulla?" Pakkusin välja. Maya müksas mind tooli alt ning ma naeratasin talle. "Eks Maya?"

Maya surus näole naeratuse. "Muidugi."

"See veel puudus." Rachel ahhetas vaadates üle minu. Jälle minu selja taga toimub midagi?
Vaatasin enda selja taha. "Ayden, Jax ja Ethan." Lausus Maya. Noogutasin ning neelatasin. Jax ja Ethan olid mõlemad tumedates dressipluusides ning Ayden erines neist vaid selletõttu, et tema dressipluus oli hall. Hammustasin huulde. Ta tumedad juuksed helesiniste silmadega ning vormis keha olid tõesti väga hea kooslus.

„Mis sul temaga õige oli Rachel?" Küsis Maya Racheli silmi puurides.

Neiu ohkas ning võttis viimase suutäie oma koolitoidust, mis ei näinud väga isuäratav välja. „Jax ja mina olime paar mõni kuu tagasi. Jax soovis jõuguga liituda ning ma panin ta valiku ette kas mina või gäng. Loomulikult ei valinud ta mind, ma tegin ennast ainult lolliks." Ta pööritas silmi viimase peale.

„Nad on täielikud tapamasinad, kui peksmiseks läheb." Lisas Maya.

Vaatasin enda taha ning nägin Jaxi eesotsas oma pundiga meie poole liikumas. „Tüdrukud." Köhatasin.

Rachel sättis ennast korraks ning vaatas siis Jaxi poole, kes meie laua ees peatus. „Hei, kuidas sul läheb?"

„Jax, kas sa teadsid, et su eks on lits?" Naeris Lydia paar lauda eemal. Mida? Kuidas ta julgeb?

Tõusin lauast püsti ning jäin Lydia laua poole näoga. „Mida sa just ütlesid?" Teesklesin naeratust.

„Sa kuulsid küll." Tõusis ka Lydia püsti ning ristas käed rinnale.

Kortsutasin kulmu. „Ja sa arvad, et see on okei? Ma ei saa aru, kas sa oled ise kunagi kiusamist omalnahal tundnud, et saa nii vastik oled? See on täiesti haiglane, mida sa siin koolis korraldad."

Lydia silmis pulbitses viha ning ma juba teadsin neid sõnu, mida ta hakkas mulle välja laduma. „Palun vaata ennast enne kui sa mulle midagi ütlema tuled. Kas sa said nelja, et sa nii ärritunud oled? Vabandust, et Racheli kohta öeldu valus tõde on."

„See on Racheli elu mitte sinu. Jäta see endale meelde."Kergitasin kulmu.

Tüdruk krahmas oma koti ning väljus sööklast. Tundsin ennast hästi, et sain lõpuks suu lahti tehtud. Istusin tagasi oma kohale ning hingasin sügavalt sisse.

„Kust Lara see veel tuli? Sa oled nii armas ja vaikne." Imestas Maya ning ka Rachel kergitas kulmu.

Kehitasin õlgu. „See pole ju normaalne, mida ta Rachelile teeb. Ma ei saa seda lubada."

„Jax, sa näed ise ka mis siin koolis toimub ja mis mu tiitel siin on." Rachel naeratas sunniviisiliselt ning poiss istus ta kõrvale.

Ta raputas pead. „See, et me koos enam pole ei tähenda, et ma ei hooli sinust." Jax kallistas Rachelit ning ma vaatasin Mayale muigega otsa. Ka tema ei osanud muud teha, kui muie näole tuua.

„Rachel, me lähme nüüd tundi. Aga kriba mulle Whatsappi, kui seoses õhtuse kakao joomisega." Tõusin püsti ning viipasin talle hüvastijätuks.

Täna istusin ma kohvikus üksi. Maya väike vend Sam haigestus ootamatult ja Maya pidi teda hoidma. Maya mõlemad vanemad töötavad haiglas nii, et Maya oli ainuke variant ent tüdruk armastas oma venda kohtutavalt palju, et tal polnud tema hoidmise vastu midagi.

„Kas sa soovid uut?" küsis Michelle, kui mu tühja kakaotassi märkas. Noogutasin ning ulatasin oma tassi naisele. „Kus Maya on?"

„Sam jäi haigeks." Selgitasin ning märkasin naise murekortsu laubal.

„Ütle talle, et ta Samile tervisi saadaks." Naine naeratas soojalt ning pani mu ette täis kakao tassi.

Tänasin teda ning ta läks uusi kliente teenindama.

Kohviku uks läks lahti ning ma nägin seal Rachelit, kelle nägu oli vabandav. Ta võttis oma üle riided seljast ning asetas need nagisse. „Andesta, ma jäin bussist maha." Istus ta mu vastu.

„Michelle toob sulle varsti kakao." Naeratasin ning võtsin oma kakaost sõõmu. Ma tõesti olin kakaosõltlane ja kohvi ei armastanud ma üldse.

Rachel toestas küünarnukid lauale ning muigas. „Ma vist meeldin Jaxile."

Kohendasin oma pluusi ning Michelle tõi Rachelile kakao. „See on küll hea uudis." Nentisin.

Ta noogutas agaralt. „On. Ta oli minu pärast väga mures." Ta võttis lonksu oma kakaost ning ehmatas korraks, kui sai aru et see oli tuline.

Naerin. „Ettevaatust, see on kuum." Ta naeris ning noogutas kaasa.

„Muideks, Jax oli pehmelt öeldes pahviks löödud, kui sa minu eest välja astusid. See oli tõesti julge tegu ning ma tänan sind selle eest." Tüdrukust kiirgas soojust ja rahulikkust ning ma tõesti ei saanud aru, miks sellised jutud käisid. „Isegi Ayden ütles, et ta poleks sinust seda uskunud, kuna sa tundud siuke vaikne ja tagasihoidlik."

Ayden?

Vaatasin tüdrukut ning ta kortsutas kulmu. „Mis?"

„Ütle mulle ausalt, miks sellised jutud sinu kohta on?" Tundsin muret ja tahtsin teda aidata. Mingi iva pidi siin olema.

Rachel puhatas häält ning sirutas selga. „Lydia oli sellest kaheteistkümnendikust sisse võetud, kellega ma amelesin peol." Tüdruk võttis suure lonksu kakaost. „See on tõesti hea."

„That makes sense." Turtsatasin naerda ning lõpetasin juba teise kakao. „Parim, mida eales saanud oled."

Neiu võttis oma viimase sõõmu kakaost ning me olime mõlemad lõpetanud. „Just."