See "võrratu" inimene oli Chris.
Ss hakkas muidugi Chris ennast "tutvustama"
"Tere! Mina olen Chris"
Ulatas ta mulle käe.
Ma lihtsalt jooksin enda tuppa ja panin ukse lukku.
Ja ss pm. kohe keegi koputas.
"Lisa.Kallis tütreke.Tee uks lahti"
See oli isa.
Ning ma tegin talle ukse lukust lahti.
"Tütreke.Miks sa Chrisile ennast ei tutvustanud?"
"Ma tundsin et mul pole selleks vajadust"
"Miks?"
"Kuna ma tahan et ta ära läheb"
"Ja,aga me juba lubasime ta vanematele et valvame teda.Niiet ta ei saa kuskile minna."
"Okei.Aga kas ta kuskile mujale tuppa ei saaks?"
"Lisa.Sa tead et meil pole rohkem tubasid"
"Mida iganes"
"Kutsun ta edasi?"
"Jajah" solvunult.
Ning ss paps kutsusgi Chrisi minu tuppa ja ise läks minema.
"Ja käitu ilusti Lisa"
"Jajah"
Ning paps pani ss ukse kinni.Ma igaks juhuks veel vaatasin et isa ukse taga ei passiks ja pealt ei kuulaks.
"Chris.Kas sul tõesti kuskile mujale polnud minna?"
"Kust ma pidin teadma et mu vanemad sinu suguse juurde saadavad"
"Milline ma olen ss?"
"Lits"
Ning ma andsin talle kõrvakiilu.
"Ma vihkan sind"
Ning ma jooksin toast nuttes välja kuna see tegi mulle kohutavalt haiget mida ta ütles.Ma panin ss kossid jalga ja parka peale kuna õues oli ikkagi veits külm.Ja jooksin õue.Ema veel midagi karjus,aga ma ei kuulanud...
Ma olin kuskil pärapõrgus ja ss ma istusin kuskile pingile ja hakkazin jubedalt nutma.
Ss kuulsin et keegi tuleb minuni.
Ma ei tõstnud pead et vaadata kes see on kna loodsin et ta läheb minust mööda.
"Vabandust"
"Chris?"
Ss tõstsin ma pea.
"Vabandust et sulle nii ütlesin"
"Mine ära.Ma tahan üksi olla"
"Aga Li..."
"MINE MINEMA!"
Ning ma nägin et Chrisil olid pisadar silmas ja ta kahetses väga mida ta ütles.
"Palun mine minema.Kas sa ei saa eesti keelest aru vä?"
Ss tal tuli pisar. Ja ta läks ära.***
Ma olin mingi 3-4 tundi juba siin tundmatua kohas olnud.Kell oli kindlasti väga palju.
Ma ei teadnud ka.Kna ma loll ei võtnud telo kaasa.
Mul hakkas ss külm ja ma hakkasin kuhugi kõndima.Lootes et ma leian kodutee.
Ss tulid vastu mingid mehed.
Ma loodsin et nad ei tee minust välja aga nad hakkasid mul järel kõndima.
Ma kiirendasin ss sammu ja ka nemad kiirendasid ja lõpuks hakkasin ma ss jooksma ja ss jooksid ka nemad.
Ja ss ma vaatasin tagasi ja ma koperdasin ss mingi suure kivi otsa ja ma ss kukkusin.
Ja need mehed jõudsid järgi.
"Arvasid et saad meie käest põgenema?" Ütles üks mees ja teised hakkasid naerma.
"Mida te tahate?" Kûsisin ma nutt kurgus.
Ss tuli üks mees mulle lähemale.Ja sosistas kõrva.
"Sind"
Ning ta hakkas mind vägisi võtma.
"Mitte siin" ütles üks teine mees.
"Vedame ta metsa" ütles see sama kes mind vägisi hakkas peaaegu võtma.
"Palun laske mul minna" ütlesin ma.
"Arvad sa tõesti?" Ütles mees kes minust kinni hoidis.
"Ma võin teile raha anda.Mida iganes te tahate ja kui palju. ma annan" ütlesin ma nuttes.
"Ei.Me ei taha raha.Me tahame sind"
Ning me olimegi metsa jõudnud ja see mees tuli mu peale.Ta käskis teistel hetkel kuskile mujale minna.
Ning ta rebis mu särgi puruks.
Ning ss võttis ta mul retud ja ss aluspüksid jalast ja ss ka endal võttis ära ning ta hakkas mind vägisi võtma.Ma puiklesin nii palju vastu kui suutsin.Aga see mees oli liiga tugev.
Ma hakkasin ss nutma ja ma loodsin et see kõik on uni.............
Loodan et meeldis😍😍😍
YOU ARE READING
Suudlus vihavaenlasega ✔
RomanceMa olen korralik 17 aastane tüdruk.Ei joo,ei suitseta,ei käi pidudel.Aga kui ûks päev tahab mu sõbranna väga et lähme ühele maja peole ss ma olen nõus minema ja seal juhtub asi mis muudab mu elu igaveseks.Ma elan koos emaga.Isa on surnud....Me elame...