Ma olen korralik 17 aastane tüdruk.Ei joo,ei suitseta,ei käi pidudel.Aga kui ûks päev tahab mu sõbranna väga et lähme ühele maja peole ss ma olen nõus minema ja seal juhtub asi mis muudab mu elu igaveseks.Ma elan koos emaga.Isa on surnud....Me elame...
Mul tuli kõik meelde.Kõik see kes see tüüp mu juures on prgu jne.Aga asi mille ma unustasin on see mis minuga siis juhtus kui mu mälu kadunud oli. Ma läksin ss koju.Mul tuli Jack vastu. "Kallis.Kus sa olid.Ma igatsesin sind sii väga ja Rebecca igatses sind kõige rohkem. "Kus ta on?" Küsisin "Magab" Vastas ta. *** Oli 8 ja pool kuud möödas ja ma teadsin juba et rase olen. Ma vaatasin ss telekat ja mul tuli räige valu kõhtu. "Kallis!!! Ma hakkan sünnitama!!!" Karjusin ma. Jack jooksis alla võttis mu sülle ja viis autosse.Rebecca oli praegu koolis.
Haiglas Ma sünnitasin ära ja mul tuli räme armas poeg.Jah te kuulsite õigesti.Ma sain poja. Ma tegin ka kohe pilti.
¡Ay! Esta imagen no sigue nuestras pautas de contenido. Para continuar la publicación, intente quitarla o subir otra.
Mulle tulid paljud.Külalised ja ka isa.Ma ei teadnud et ta isa ja minu laps on. "Tsau tütreke" Ûtles ta mulle.Ja tegi mulle põsemusi. "Tere isa.Mul on sind hea meel näha.Ma arvan et Doprakil ka" Ütlesin ma. "Doprakil?" Kûsis ta ja vaatas ringi. "Minu pojal.Ma panin ta nimeks Doprak" Ütlesin ma. "Nii armas" Ütles Jack.Ning tuli ja suudles mind Ja isa vaatas millegi pärast teda kurja pilguga.Ma ei tea miks.