„Ya,Pabo!“pisarad langesid mööda mu põske alla kui ta karjus mulle õelaid sõnu,kõige hullem on see,et ma olen harjunud sellega,et ta kutsub mind nende sõnadega.Ma üritasin kiiremini kõndida klassi kuna ma teadsin,et ma olin juba hiljaks jäänud ning kui ma kõnnin aeglaselt jõuab ta mulle järele.Järsku ma tundsin kuidas ma juukseid tõmmati,paanika võttis võimust minus ning paaniline karje tuli mu huuletelt.
„Kui ma kutsun sind siis sa kurat ei kõnni minema“
„Anna andeks Jiyong.“pomisesin vastuseks.
Ta muigas ning järgmisel hetkel kohtus mu põsk tema käega.Ma ei öelnud midagi talle kuna ma olen ju harjunud sellega,ta on selline olnud minuga mitmeid aastaid ja mitte keegi ei tee sellest välja.Jiyong on alati kiusanud vaid mind.Põhjus miks ta mind kiusama hakkas oli see,et ma ei tahtnud temaga koos olla ning temale ju ei öelda ei.Nii siis ma ei tahtnud temaga välja minna ning ta vihastas,pärast seda päeva ta ainult kiusas mind.Ma olen üritanud sellest rääkida õpetajatega ning ka oma vanematega kuid kõik ütlevad ,et see on vaid tavaline sõprade vaheline kius.Kõik kardavad teda kuna ta ema on tähtis ärinaine ning talle kuuluvad peaaegu kõik siinsed firmad ning asutused.Nad valitsevad kogu meie linna.
Jiyong vaatas mu poole ning muigas õelalt ja tõusis püsti,mina samal ajal pisarates maas olles.Mu keha valutas rohkem tema löökides ning mu nägu tema kõrvakiiludest.Mitte keeg ei aidanud mind,neil oli kiire jõudmisega õigeks ajaks klassidesse,ma üritasin püsti tõusta kuid uus jalahoop tabas mu kõhtu ning ma langesin uuesti maha.Ma olin juba jäänud hiljaks tundi kuna koridoris ei olnud enam mitte kedagi,klassiuks oli paari meetri kaugusel minust vaid.Jiyong lükkas mu veel rohkem pikali ning muigas õelat,seejärel ta naeris ning kõndis klassi jättes mu sinna maha.Pärast pikka proovimist suutsin ma ennast püsti ajada maast.Valust mitte välja tehes küündisin klassiukseni ning lükkasin selle lahti nähest et kõik vaatavad mu poole.
„Preili Kim Sungheun, miks sa hiljaks jäid?Ning miks sa selline välja näed,su koolivorm on katki!“
Vaatasin klassis ringi ning nägin Jiyongi muigamas tagumises pingis.
„Ma kukkusin teel kooli“
„Kukkusid niimoodi?“
„Jah,härra“
„No ole järgmine kord ettevaatlikum.Mine istu nüüd härra Kwon Jiyongi kõrval lauda.“
Ma ohkasin ning lonkasin taha poole,panin oma asjad lauale ning istusin toole ja üritasin kuulata õpetajat.
„Lugege mulle ette essee mis ma teile eile andsin ja vastake palun kõigile küsimustele,mis ma annan.“
Võtsin välja oma töö ning hakkasin seda lugema,mulle meeldib lugeda enda kirjutatud töid see rahustab mind ning viib mu mõtted mujale kõigest.Poole peal lugedes,tundsin kuidas Jiyong peksis jalaga mu lauda,ohkasin kuuldavalt ning lugesin edasi oma tööd.Ma üritasin temast mitte välja teha ning õpetajat kuulata või enda teksti lugeda.Ma loodsin,et ta lõpetab kui ma temast välja ei tee kuid see tegi vaid asja hullemaks.Nüüd ta juba nügib mu tooli jalaga ning see hakkas mind närvi ajama juba,ta ei suuda minu tüütamist lõpetada .Ma ohkasin ning pöörasin näo ta poole.
„Sa võiksid lõpetada selle.“sõnasin karmilt talle,kuid vaikselt nii et vaid tema kuulis.Ta hakkas mulle midagi ütlema kuid Mr.Baeron pöördus meie poole .
„Tahate te äkki terve klassiga jagada millest te seal räägite?“
„Ei.“vastasin naeratades veidike närviliselt.
„Väga tore.“sõnas ta vastu ning kõndis oma laua juurde.Pöörasin pilgu Jiyongi poole ning tahtsin talle midagi öelda kuid nägin,et ta üritab oma naeru tagasi hoida.Ohkasin ning pöördusin tagasi näoga oma tööle ning hakkasin seda edasi lugema.
„Ya,Sungheun!“kuulsin Jiyongi häält enda kõrva juures.Üritasin temast mitte välja teha aga ta hakkas uuesti minu lauda toksima oma jalaga,tahtsin hakata tema poole pöörduma kuid ta juba lõi vastu mu tooli nii,et ma oleksin peaaegu kukkunud sellega.
„Mida kuradit sa tahad minust Jiyong?!“karjusin talle üle klassi,peale seda kui ma olin selle välja karjunud vaatas terve klass meie poole.Mr.Baeron kõndis meie juurde ning lõi joonlauaga vastu lauda nii tugevalt et see oleks peaaegu pooleks murdunud.
„Peale tunde mõlemad!“sõnas ta karmilt ning vaatas meile mõlemale otsa vihaselt.
„Miks mina? Tema ju peksis mu lauda.“seletasin talle
„Ma ei taha kuulda su vabandusi,te mõlemad jääte pärast tunde ja me ei hakka vaidlema sellele teemal .“ohkasin ning hakkasin edasi lugema oma tööd.Peale seda kui kool lõppes kõndisin matemaatika klassi.Kui ma klassi juurde jõudsin ning selle ukse avasin ei olnud kedagi klassis.Olin istunud juba piisavalt kaua kui lõpuks võtsin The Fault In Our Stars raamatu kotist välja ning hakkasin lugema seda.Uks avanes ning ma lootsin,et see pole Jiyong,vaatasin ukse poole ning nägin Mr.Baeroni klassi astumas.
„Kus Kwon Jiyong on?“küsis ta.
„Arvatavasti bändi proovis.“laususin ning pöörasin pilgu tagasi raamatule,olin juba sellesse süvenenud kui uks uuest lahti läks ning Jiyong sammus sisse päikseprillid ees ning kaabu peas.Ta kõndis mööda tühjadest toolidest ning tõmbas tooli mu kõrvalt laua alt välja.
„Te olete kella neljani siin ning ma lähen ära praegu kuid ma panen teid luku taha siia,et te saaksite parandad oma suhteid ning kui kella saab täpselt neli avan ma selle ukse uuesti.“
„Jah härra.“muigas Jiyong ning vaatas mu poole.
Peale seda kui Mr.Baeron oli lahkunu ja lukustanud klassi, pööras Jiyong pilgu mu poole ning naeratas laialt.Ma ei teinud temast välja ning lugesin edasi, kuulsin kuidas ta tõusis püsti oma toolilt ning tundsin tema hingamist oma kõrva juures,vaatasin silma nurgast tema poole ning märkasin ,et ta käsi on mu raamatu peal,ta tõstis selle üles ning viskas vastu tahvlit.Ma pööritasin silmi ning vaatasin talle otsa.
„Jah?“
Ta haaras mu käest ning pööras selle tagur pidi nii,et hoidis seda mu selja taga,enne kui ma midagi öelda sain tõmbas ta mu tugevalt enda poole.Ta vaatas klassis ringi ning siis minu poole,üritasin tead ära lükata kuid ta oli liiga tugev.Ta haaras minust tugevamini kinni ning lükkas mu taha poole nii et ma põrkasin vastu seina ning langesin valudes maha.
