Merlin - Maagia meie ümber [Ei jätku]

Merlin - Maagia meie ümber 4. peatükk

Oleme Merlini kodus, siin on nii vaikne ja rahulik. ,,kas Morgana on elus?"

,,on jah! See nõid ka kunagi ei sure!" Merlin vastab altkulmu.

Ma Raputan pead ,,ta ei saa minust jagu!"

Naeratab ,,ma tean seda, Bella! sa oled tugevam kui arvasin,et sa oled."

,,kuid ma pole veel nii tugev,et temaga võidelda." olen kurb, sest millalgil pean talle vastu astuma.

,,sa õpid minult kõik mis vaja." vastab ta siis.

Keegi järsku koputab uksele. Merlin kohe ruttu tõuseb püsti ja läheb ust avama ,,oh Morgause tuli vist!" Merlin avab ukse ja tal jääb suu lahti. Mul tuleb pisar silma. ,,Ema!" kallistan teda kõvasti.

,,kuidas see võimalik on? Gwen, kallis laps! Sa oled elus!" Merlin on imestunud.

,,Ma võlusin ennast teise kohta nii,et Gargahol ei saanudki mulle pihta."

Ma mõtlen imelikult, et kuidas ta elus saab olla kui ta lendas minu ees taevasse. Ta teeb tõesti mind lolliks vist. Ta siis äkki kutsub mind ja ma pean mõtlemise lõpetama aga ma pean olema valmis, et temaga võidelda. ,,Bella, kallis! Tule ma näitan nippe, kuidas sa saaksid Morganast jagu."

,,olgu ma juba tulen!"

Me kõnnime mõõda metsateed kui me oleme jõudnud vabale platsile. ,,nii, et nüüd me oleme kohal kus saab harjutada."

,,mis me teeme nüüd?"

,,õpetan sulle telepaatilisi jõude. Sule oma silmad!"

Sulen oma silmad, kuid järsku kuulen mingit imelikku särinat. Näen oma ema aga ma ei saa enam midagi aru.

,,Bella see on Morgana! Ta proovib sind hävitada aga kui ma ütlen võlusõna siis korda seda ja me võidame teda koos."

Natuke kuulan ja kuulan, sest särin läheb suuremaks. 

,,Bella nüüd! Defene mer!"

Tõstan oma käe ja lausun ,,Defene mer!" Avan oma silmad ja näen, et mul on mingisugune kilp ees. ,,ema! Mida sa teed?"

Naerab ja vastab ,,ma tapan su, Bella!"

Siis tulevad metsast välja Merlin ja Allen. ,,Bella! Kas sinuga on kõik korras?"

Keeran näo Merlini poole ,,see pole mu ema!"

Kuulen oma peas enda ema häält ,,Bella! Proovi tugevamat loitsu ja ma tean, et sa suudad seda, kallis. Siis kui see tehtud, teeb see sind nõrgaks ja ütle reetmise loits, mis näitab et see on Morgana."

,,Olgu, aitäh sulle ema!"

Vaatan kurjalt Morganale otsa ja mu jalad värisevad. Tõstan mõlemad käed üles, sulen oma silmad ja lausun tugeva loitsu ,,Frech ra Stara!" Kukun põlvili ja selle loitsu tugevus teeb mind hingetuks. Maa väriseb mu jalge all ja Morgana kukub pikali.

Vaatan silmanurgast teda ja lausun reetmise loitsu ,,Ra Frei!"

Ta nägu, mis kujutas mu ema muutub nõianäoks nagu Morgana.

,,See on Morgana!" lausub Merlin.

Allen tuleb mu juurde ,,sa oled väga tubli, Bella!"

,,Kärvake koos oma lossiga maha!" Vaatab kurjalt lossi poole ja lausub ,,Ignate Freu!"

Loss süttib põlema.

,,ei! Kõik sealolevad saladused ja minu mälestused!" Kukun nutma aga ma ei anna alla ja proovin elemendi loitsu ,,Watera!"

Loss kustub põlengust. Morgana kaob. Merlin jookseb mu juurde ,,Bella,kas oled terve?"

,,ja muidugi kuid ma tunnen end nõrgana." vastan ja tõusen jalule.

,,sa oled tugevam isegi ilma minu õpetamiseta!"

,,Merlin! kas ma võin lossi minna ja ühte raamatut lugeda?"

,,muidugi!"

Jooksen juba lossi poole ja olen juba seal salaruumis kui valin mis raamat see oli, mida ma tahtsin kangesti vaadata. Hakkasin raamatu ,,Camelot" lehti keerama ja lugu algas selle kuningriigi minevikust.