Merlin - Maagia meie ümber [Ei jätku]

Merlin - Maagia meie ümber 6. Peatükk

Oli hommik, päike säras aknast sisse ja mul polnud aimugi kus ma olin.

,,tere hommikust unimüts!"

,,Merlin?" Tõusen istukile ning pühin silmad puhtaks aga silmad on udused ikka ja jälle, ükskõik kui palju ma ka ei pühiks silmi ei näe ma ikka mitte kui midagi. Midagi oli väga valesti.

,,Merlin läks kuhugi ja ei tule enne kella kolme tagasi."

,,kes sa oled?" küsin ma hirmunult.

,,kas sa ei tunne mind hääle järgi ära?"

,,Morgana!" nähvan ma enda ees seisvale udukogule.

,,täppi läks, kallis!"

,,miks...miks sa nii kuri oled? Sa oled ju mu isa õde ja Utheri tütar."

,,ma olin! Kust sa minust seda kuulsid?"

,,raamatust ,,Camelot", Uther võttis su enda varju alla, ta võis su samahästi ka lageda taeva alla jätta."

,,sa peaksid rohkem lugema siis kui tahad seda teada. Ma tahtsin troonile, valitsejannaks koos Arthuriga aga Arthur, ta tahtis naiseks Gwenarat aga mitte mind." ta oli nutmise äärel. ,,Uther ei hoolinud minust ega ka minu emast. Ainus, kellest ta hoolis oli Arthur. Arthur Pendragon!" ta suunab käe otse minu poole ,,nüüd saan ma troonile kui tapan su!" tema silmis vallandub viha ,,Ifaras raz death mer Bella!"

Mul läheb silme eest täiesti mustaks ja ma kaotan teadvuse ,,Bella!" hüüab keegi.

,,Morgana, mida sa oled teinud!?" Hüüab Merlin.

,,Merlin, see troon kuulub mulle!" Susiseb vihaselt Morgana.

,,ei see troon kuulub mulle ja Bellale! Fira Ra Krey!"

Oli kuulda urisemist, pauku ja vuhisemist nagu tuul oleks läinud läbi kõrvade. Lõpuks mõne aja pärast taastusin ja sain oma silmanägemise tagasi. ,,Merlin, Allen aitäh teile!"

,,Morgana on praeguseks läinud aga ta naaseb koguaeg välja eikusagilt. Ma soovitaksin sul olla ettevaatlik."

,,ma oskan ettevaatlik olla, Merlin."

,,ma mäletan täpselt aegu kui olin sinuvanune poisike. Arthuriga sai kõvasti nalja aga mida rohkem vanemaks kuningaks ta sai, seda vähem ta nalja tegi." Merlin istub kännule ,,ma tunnen sinust puudust, Gaius."

,,Merlin! Millal sa mulle draakonit tutvustad?"

,,mh! Mul on hea meel, et mulle meelde tuletasid seda." ta naeratab ja väljub uksest, mina tema järgi.

,,pea meeles sõnu, mida lausun" tõstab käed taeva poole ,,Rez Ifaras good rae Mert torne Dragon!"

Vaatan taeva poole aga ei näe midagi siis kuulen kaugelt lähenemas tiivalööke. See on draakon. Ta lendab meie pea kohale ja maandub seejärel.

,,Emrys!" hüüab draakon.

,,pole ammu sind näinud Kilgarrah."

,,mh väike maag on suureks sirgunud ja kuidas on sinu saatusega?"

,,asi on nii, et Arthur on surnud."

,,mida? see oli sinu saatus teda elus hoida ja see oli sinu saatus, et ta valitseks kuningriiki mitu sajandit veel aga sa luhtusid oma saatuses" draakon raputab pead ,,sa oled samahästi kui alguses tagasi."

,,ma saan aru aga sellepärast on meil Arthuri järeltulija Bella Pendragon."

,,Bella?" draakon uurib mind lähedalt ,,ja sa oled kindel, et ta on valmis olema troonipärija ja tulevane Kuninganna?"

,,ma olen valmis, mu ustav draakon."

,,mhm!" draakon imetleb oma varbaid ja siis vaatab mulle otsa ,,ma olen Kilgarrah, viimane draakon siin maa peal aga mitte kauaks."

,,miks?" Küsin ma kurvalt.

,,Morgana kasutab valget draakonit Aithusa, et end tervendada aegajalt ja muuta end tugevamaks." lausub siis Merlin vahele.

,,me peame nad mõlemad tapma!"

,,mulle meeldib kuidas sa räägid, Bella." draakon langetab pea. ,,sa saad selle au, et istuda mu selga ning lennata koos minuga."

,,ma ei tea kas see on hea mõte?" Raputan tagasihoidlikult pead.

,,ära muretse Bella, sa saad hakkama." pilgutab draakon silma. Ronin vaikselt draakoni selga ja võtan ta soomustest kõvasti kinni.

,,oled valmis?" küsib draakon, püsti tõustes.

,,ma arvan küll."

,,mhm." naeratab draakon ja tõuseb järsku kohapealt lendu ,,rhaa!"

,,appi!" karjun ma, haarates draakonist veel tugevamini kinni. ,,ma kardan kõrgust!"

,,sa pead sellest jagu saama, sest kui me asume võitlema siis peame veel kõrgemal olema."

,,aga Merlin?"

,,mh Merlin on minu jaoks juba liiga vana!" naeratab draakon. ,,sina oled noor ja su isa kuningriigi saatus on sinu kätes."

,,ma ei saa sellega üksi hakkama, mul on Merlinit vaja."

,,varsti sa oled isegi Merlinist tugevam, noor võlur."

,,mis saab Merlinist?" küsin ma murelikult. Draakon jääb paigale hõljuma ja vaatab mind silmanurgast ,,Merlin läheb oma eluga edasi." Jään mõtlikuks. Draakon maandub sinna, kus Merlin meid juba ootab.