MinA - @K-L123||Merxym

5

"Jay, me peame kohe praegu kooli minema" ütles Asper kiiruga, sest mingil põhjusel pidi ta väga Min'i nägema.

"Miks? Kas väljas ohtlik ei ole?"

"Kes nüüd inimeste maailmas on aga midagi ei tea? anyways, väljas on sul praegu sama ohutu, nagu siin toas."

"No lähme siis.." vastas Jay ebakindlalt, sest ta oli siin maailmas praegu ainult 5 minutit olnud.

Asper juhatas siis Jay'd ja nad läksid koos Min'i kooli.

Kui nad kahekesi tänavatel kõndisid tõmbasid nad korraga väga palju tähelepanu.

Esiteks, Asperil olid helesinised ja ilusa läikega juuksed ja Jay juuksed olid täiesti lumi-valged kuid mingi nurga alt täiesti hõbedaselt läikivad.

Riides olid nad ka nii, nagu Asper neile riided selga oli mõelnud. Ehk siis sellised, mis poiss ükskord arvutist näinud oli, ülikond ja muud.

Lisaks veel see, et nad nägid tava-inimestest kordades paremad välja, nad olid ju ikkagi looduse loodud, 'perfektsed inimesed' tänapäeval oleks seda kutsutud, ebanormaalselt ilusaks, treenitud kehadega, pikad 185cm, laiad õlad ja peenike vöökoht.

Neil oli vaja kõndida umbes 4 km ja terve selle tee peal küsisid neilt 20 inimest, nende numbrit.

"Asper, miks me neile oma numbreid ei või anda?" Küsis Jay

"Sest me ei ole siin selleks, et nende suvakate tüdrukute numbreid saada, me peame Min'i üles leidma. Ja pealegi, sa parem tee seda, mida ma sulle ütlen kui sa ei taha sinna maailma tagasi minna." Ähvardas Asper ja Jay kuulas teda koheselt.

Poisid jõudsid siis kooli väravate ette ja nad ei jõudnud kuskile minnagi kui nad juba tüdrukute kõva kiljumist kuulsid.

"Nii hot!"
"Kes nad on!?"
"Ma tahan nende numbrit!"
"Kelle jaoks nad siia tulid!?"
"Kas te olete vabad!?"
"Nii nunnud!"
Selliseid karjeid tuli kooli igast nurgast ja kõik aknad olid tüdrukutega täitunud.

Asper lasi silmadega kõik aknad läbi aga Jay oli ta juba leidnud ning näitas Asperile, kus tüdruk asus.

Poiss vaatas siis Min'ile taaskord sügavalt silma ja näitas talle näpuga, et ta tema juurde tuleks.

Kui Min seda märkas, tõukas ta ennast aknalauast eemale ja jooksis nii kiiresti kui sai poisi juurde.

Tüdruk seisatas ukse lävel ja suurest õnnest tulud tal isegi pisarad.

Min astus treppidelt alla ja Asper jooksis talle vastu ning kallistas teda nii kõvast kuid samas hellalt kui suutis.

Asper aga kuulis samalajal seda, mida Min ei olnud võimeline kuulama. "See rott sai endale sellise poisi?", "Kes see tüdruk üldse oli, ma ei ole teda kordagi oma elus näinud.", "Ta on see joodik ju", "Ta ei vääri seda poissi".

Aga korraga kuulis Asper midagi erakordset. See kommentaar ei olnud nagu teised, see ei olnud solvav, valus, ega halvustav. See oli:"Ma olen alati tahtnud Min'i rohkem tundma õppida, ta tõesti on ikka midagi erilist." Ning sellele järgnesid, järgmised; "Ta on nii lahe ja ilus", "Ma nii kahetsen praegu, et ma temaga suhtlemise lõpetasin". Ja siis muidugi ka midagi Louie poolt:"Well done, Min"

"Ma juba kartsin, et sa läksid igavesti minu juurest ära" ütles Min nuuksudes.

Asper võttis Min'i näo oma käte vahele, vaatas talle silma ning ütles,"Ma tean, et ma tegin valesti, aga ma luban, et ma ei jäta sind enam kunagi üksi."

"Ma tahan koolist ära minna, kas sa saaksid õpetajatele mingit värki teha?"

"Mkm, ma tulen koos Jay'ga hoopis sinu tundidesse. Keegi ei julge sulle midagi öelda, kui ma sinuga olen."

Min noogutas talle ning vaatas siis Asperi tagant üht uut nägu."kas tema on Jay?"

"Jah, minu nimi on Jay." Vastas poiss Asperi eest.

"Kas ta on ka mingi 1500 aasta vanune?" Päris tüdruk siis

"Tegelikult.." hakkas Asper midagi ütlema aga Jay segas talle vahele,"Ma olen pigem nagu 500 aastat vanem." Ütles Poiss uhkelt.

"Palju teid seal maailmas siis on?"

"Mina ja Jay olemegi. Lisaks, Jay nägi viimased 700 aastat välja nagu Luik."

"Miks?"küsis tüdruk

"Sest loodus karistas teda."

"Mille eest?"

"Selle eest, et ta inimest surematuks tahtis muuta."

"Aga kas mingi Jumalad ei karista mitte?" Küsis Min naljatades.

"Jäta üks asi meelde, selliseid olendeid, nagu jumalaid ei ole olemas. On ainult loodus, aga kui sa väga jumalatesse tahad uskuda, siis sa võid minusse uskuda. Kuidas kõlab, Jumal Asper?" Naeris poiss

"Ära Asperisse usu, usu ikka Jay usku. Asper on veel noor ja ta ei ole veel paljudes asjades hea, nagu ta peaks seda juba ammu olema." Ütles Jay

"Mis mõttes?" Küsis Min

"Me Asperiga oleme looduse poolt nimetatud 'Perfektsed inimesed'. See tähendab seda, et me oleme alati rõõmsad, meil on alati hea olla, me näeme väljanägemiselt kõigist paremad välja, me ei solva kedagi ja me oleme sõbralikud, oskame hästi suhelda, abi anda ja aidata. Ma tean see kõlas praegu egoistlikult, aga ma usun, et Asper on sind praegu juba nii umbes 20 korda solvanud." Ütles Jay

Min otsis siis poisi pilku, aga Asperi silmad olid maha suunatud

"Kas teil on süütunne?" Küsis tüdruk

"Jah, aga me ei peaks seda tundma, sest me oleme ju koguaeg rõõmsad."

Min ei öelnud sellepeale midagi, ainukt viitas Jay'le silmadega, et Asper on praegu süümekates.

Jay pani siis oma käe Asperi õlale ja ütles,"Ma rääkisin kohe, et sul on midagi viga." Naeris Jay ja sellepeale lükkas Asper, Jay käe oma õla pealt ära ning ajas oma suu torru.

"Järgmine ebanormaalne tunnus. Viha" ütles Jay, justkui ta täidaks mingit tabelt enda peas.

"Ma ei ole vihane!" Karjus Asper poisile põhimõtteliselt kõrva ning sellepeale hakkasid Min ja Jay itsitama.

"Arrghgh! Min, ma muutsin oma otsust. Me ei jää tundidesse, lähme koju!" Vihastas Asper, võttis tüdruku käest kinni ja teleportis neid nende koju.

"Aga kuhu Jay jäi?" Küsis Min

"Jay on 2000 aastat vana, ta leiab ise oma tee siia"

"Mkm, sa pead ta ära tooma"

"Okei, ma toon ta ära, aga sa pead mulle lubama, et sa saad oma järgmise kontrolltöö 4"

"Ma ei suuda seda! Mu piir on 3 ja see on juba homme"

"Kas sa tahad, et ma ta ära toon või mitte?" Küsis ta tüdrukult.

"Okei.." ütles Min ebakindlalt ja siis lõid nad käed ning sekundi pärast oli Jay juba seal.

"Ma tõin ta ära." Ütles Asper.

Tüdruk ohkas siis välja, teades et kui ta nelja tahab saada peab ta selleks terve öö õppima.

"Jajaa... mine nüüd. Ma tekitasin magamistuppa laua ka, et sa ilusti õppida saaks." Ütles Asper ja sellepeale läks Min tüdinenult tuppa.

"Mis just-...?" Venitas Jay

"Ma tegin Min'iga diili. Kui ma sinu ära toon, peab ta hommse kontrolltöö 4 saama."

"Sinuga diili? Johhaidii, sa hakkad juba teda ka piinama?" Naeris Jay

"Minu diilidega on kõik korras"

"-uhuh, et kui asja ei täida siis pead panti maksma"

"Anyways, diil on juba tehtud."

"Asper. Ma lihtsalt mainin veel ühte asja. See mida sa praegu teed ei pruugi ka sulle omane olla. Sest me peaksime tegema ainult diile, mis neile kasulikud on."

"See ongi Min'ile kasulik. Kui ta 4 saaks, oleks see juba suur saavutus tema jaoks."

"Okei, see on tõsi."