INTRO 0 - @K-L123||Merxym

☆*:.｡. o(9)o .｡.:*☆

Tüdruk jooksis süda rinnus tagudes ukse juurde ning  sai kohe aru kes see oli.

"Kuidas sa siia üles said?"

"Ma saan kõike mida ma tahan."
"Alati" ütles Jungkook

"Mis reeglite järgi sa mängid?"

"Kõik mis on minu, on minu ja kõik mis on sinu, on minu." Olid jungkooki sõnad

"Mida sa tahad siit?"

Poiss läks põhimõtteliselt joostes Yumi juurde ja võttis tüdrukul ümbert kinni ning ütles,"Õpeta mulle kuidas võimeid kontrollida ja ma aitan sul end peita."

"Mis sul viga on?" Oskas tüdruk sellepeale ainult küsida,"Üks hetk sa käitud nagu-" hakkas tüdruk ütlema kuid siis mäletas ta mis viimane kord peale seda juhtus kui ta seda küsis.

"Aita mind!" Nõudis siis Jungkook uuesti.

"Ei!" Karjus Yumi seekord vastu

"Miks?"

"Keegi ei ole sulle varem 'ei' öelnud, et sa sellest aru ei saa?" Küsis Yumi

"Sa-" ütles Jungkook, aga ta lause jäi poolikusk, sest ta lükkas tüdruku pikali ja suudles teda.

"Lõpeta!" Karjus Yumi ning püüdis jungkooki alt ära saada aga poisi haare oli nii tugev et ta ei saanud põhimõtteliselt midagi teha.

Jungkook oli tüdruku peal. Gukki üpris pikad juuksed mis nüüd pooleldi poisi silmi varjasid ning mille läbi tüdruk, poisi silmi nägi paistis talle vastu ainult viha, ahnus ja kontrollimatus.

"Sa muudad mu selliseks." Ütles Jungkook irvitades ning suudles siis tüdrukut vastu tahtmist, aina uuesti ja uuesti. Koos sellega jättis ta endast ka tüdruku kehale jälgi, talle kalelale maasikaid tehes.

"Palun lõpeta." Karjus tüdruk nõrga häälega.

"Ei-" ütles poiss ning justkui lõi transist välja, jungkook nägi lõpuks mida ta teinud oli ning tahest tahtmata voolasid ta silmadest nüüd pisarad.

Yumi sai nüüd aina rohkem jungkooki kohta teada ning miskipärast peale kõike seda tõmbas tüdruk, poisi enda embusse, kus jungkook täielikult murdus.

Yumil ei olnud muud valikut kui oodata nii kaua, kuniks Jungkook ennast lihtsalt magama nutab. Tõde oli ka see et tüdrukul ei olnud isegi kavas ära põgeneda, vaid ta lihtsalt lohutas teda edasi, kuni lõpuni millal nad mõlemad magama jäid.

Hommikul tegi Jungkook silmad vaikselt lahti ja avastas, kus ta oli. Poiss oli korraks kohkunud kuid kui ta tüdrukut lähedamalt uuris, hakkas ta temas aina ilusamaid külgi nägema.

Poiss nägi et tüdruk hakkas üles ärkama ning lükkas kergelt ta juukseid eemale. Ning kui Yumi silmad lahti tegi ütles ta esimese asjana,"Ma aitan sind."

"Sa- päriselt?" Küsis Jungkook suure naeratusega ning naeratas nii nagu ta varem seda teinud ei olnud.
"Kõigepealt me peame nimema mu majja." Lisas Jungkook

"Ei ma ei lähe sinna bighiti." Oli Yumi täielikult vastu, sest ta teadis et seal on kõik ülejäänud bts'i liikmed kes teda ilmselt taga ajavad.

"Mitte sinna. Minu majja. Pane oma asjad kokku ja lähme."

"Mul on asjad juba kohvris." Ütles tüdruk ning siis helistas Jungkook juba kellelegi.

"Too mulle auto." Olid ainsad sõnad mis Jungkooki suust tulid

"Mis see on üks sinu minionidest või?" Naeris tüdruk

"Jah. Ta on ÜKS minu minionidest"

"Üks, sul on neid rohkem?"