19.OSA

493 31 10
                                    

"Ma olen Mia"
Ütles tüdruk

"Ei. See pole võimalik."
Ütlesin talle

Ning ta puudutas mind.

"Ma tahan sind. Kohe"
Ütles tüdruk. No seks on asi, millest ma kunagi ära ei ütle. No cmon. Ükski mees ei ütle sellest ära.

Ma keerasin siis ukse lukku ja me hakkasime tüdrukuga suudlema. Need huuled tundusid kuidagi võõrad, aga see mind hetkel ei seganud...

"Ma tahan sind täiega"
Ütles tüdruk ning tõmbas mu särgi seljast ka mina võtsin ta pesu väele ning siis lükkasin tüdruku voodile.

...

Ma ärkasin, oli juba hommik. Mia oli minu kõrval.

"Tule. Lähme sööme hommikusööki"
Ütlesin tüdrukule kui nägin et ta avas silmi.

"Ei. Sööme voodis"
Ütles tüdruk

"Okei. Ma toon siis midagi maitsvat"
Tegin tüdrukule silma ning ma panin hommikumantli peale ja läksin alla.

"Hommik ema"
Ütlesin talle kui nägin ema köögis hommikusööki valmistamas.

"Hommikust pojake. Sa tundud kuidagi eriti rõõmus"

"No Mia on elus"
Ütlesin ma emale ning ema vaatas mind kahtlase näoga.

"Pärisrlt"
Ütlesin rõõmustades

"Mia? Elus?"
Sai ema lõpuks sõnad suust.

"Jah"
Naeratasin.

"On ta siin?"
Küsis ema ning ma noogutasin ja ema juba tormas minu tuppa. Ning ma läksin järgi.

"Kallike. Siin pole ju kedagi"
Ütles ema ning ma vaatasin. Tõsi. Siin polnud kedagi. Kõik oli korras. Siin polnud Miast jälgegi.

"Miks ta ära läks?"
Küsisin

"Me olime all. Ta ei saanud minna. Me oleks seda näinud"
Ütles ema mulle. Mul hakkasid pisarad silmadesse tekkima ning siis kuulsin vetsust kolinat ja vandumist. Ning ma läksin vetsu. Seal seisis Mia.

"Siin sa oledki kallis. Ma mõtlesin et lahkusid"
Ütlesin talle

"Tere Linda"
Ütles tüdruk naeratades.

"Mia. Sa oled elus?"
Küsis ema silmi suureks ajades ning ta noogutas. Ema läks teda kohe kallistama.

"Aga su surnukeha leiti ju järvest"
Ütles ema

"Kuulge. Mu kõht on tühi"
Ütles Mia. Ning ma noogutasin. Võtsin ta käest kinni ja läksime alla.

...

Kui olime söönud, otsustasime Miaga jalutama minna.
Me olime siis väljas kui järsku nägin ma Gerti.

"You Mees. Pole ammu näinud"
Ütles ta

"Pole jah ammu näinud"
Ütlesin talle vastu.

"Oled sa Mia õega koos nüüd?"
Sosistas kutt mulle kõrva

"Ei. See on Mia"
Naersin ma

"Mid...Mia?"
Kokutas kutt

"Hei Gert"
Ütles Mia talle naeratades.

Ning siis helises mu telefon. See oli ema

"Jah ema"

"Pojake. Mia pole elus. See kellega sa öö veetsid ja keda meie nägime, on Bella. Ta on haiglast põgenenud"
Ütles ema

"Missasja. Ei ole...Bella on ju haige"
Ütlesin

"Jah. Aga ma ei tea. Äkki sai järsku terveks. Proovi ta kuidagi vahele võtta et ta tagasi viia"
Rääkis mulle ema..

Ning ma panin kõne kinni.

"Mia. Kallis. Käime Bella juurest haiglast ka läbi"
Ütlesin talle.

"Mkmm. Ma käisin täna juba"
Ütles tüdruk

"Lähme ikka. Ma tahan teda näha"
Ütlesin talle

"Miks?"

"Kus Gert on?"
Küsisin

"Ta läks koju vist"

"Ok"

"Aga nüüd räägi, miks sa Bellat vaatama minna tahad?"
Küsis tüdruk uuesti

"Tead Mia...See aeg, kui sina ära olid. Armusin ma Bellasse ära"
Ütlesin. Muidugi ma valetasin, aga selleks et ta ise ülesse tunnistaks, et ta on Bella

"Mida?"
Oli tüdruk šhokeeritud näoga ning tal olid silmad vesised

"Jah. See on tõsi"
Ütlesin ning ma kõndisin

Bella pov.

Ma olin praegu Artjomiga väljas Miat mängides. Jah Mia on surnud. Mina tapsin ta. Saate võibolla hiljem teada kuidas?  Ma sain aru et Artjom tahab mind praegu haneks tõmmata. Seega tõmbasin ma teda tema enda lõksu.

"Artjom. Miks sa minuga üldse magasid, kui sulle meeldib hoopis Bella?"
Küsisin võlts pisaraid tehes.

"Okei Mia. Anna andeks. Ma arvasin et sa oled Bella. Nimelt Bella põgenes sealt haiglast"
Rääkis Artjom

"Päriselt?"
Küsisin ning kutt noogutas.

Loodan et osa meeldis.
Vakuta VOTE ja anna TAGASISIDET.

Vahetusõpilane ✔Where stories live. Discover now