Demon Inside Me (EST)

1. Peatükk

Olen juba riides, mu äratuskell heliseb. Nagu tavaliselt pole mul seda vaja. Mis teha. Mõned on vähese unega.

Panen riide, samal ajal kõrvaklapid kõrvas. Ma panen maika vähemalt 3 korda valetpidi selga.

Haaran köögist kohvi kaasa, millest pole eriti kasu kuna olen juba niigi ärkvel. Samal ajal teen kõrge hobusesaba.

Viskan kotti selga ning olengi juba uksest väljas.

Poolel teel tuleb mulle vastu minu parim sõber. Või noh, minu jaoks on parim sõber see keda saab usaldada. Ta ei tea mu saladusest. Ta nimi on Alyssa. "Tšau!" Karjub ta mulle, kuigi oleme üksteisest peaaegu miili kaugusel. Aa ja, ma peaksin lisama, et ma kipun palju liialdama. Näen kuidas ta seljataga kõnnib üks nuhtlustest. Üritades Alyssat jäljendada. See ei kuku hästi välja. Naeran kergelt.

"Kellegil on täna hea tuju." Räägib Alyssa kes on lõpuks minu kõrvale jõudnud. "Paremini ei saakski." Kuulen ennast valetamas. "Täna on päris külm ilm, kas sa ei arva?" Küsib ta. Raske öelda, ma ei tunne külma. "Päris jube jah." Valetan. Mulle ei meeldi valetada aga minu elu lahutamatu osa on valetamine.
Üks varjudest teeb talle sarvi. Purtsatan naerma. Alyssa vaatab mind sellise näoga, et võiksin kohe hullumaja poole astuma hakkata.
"Kuule, mis sa laupäeval teed? Tule meile." Räägib ta samal ajal jopet nagisse pannes.
"Mulle sobib." Imestan oma vastuse üle. Ta vastab mulle enda jube, hiigel suure naeratusega.

Meil oli matemaatikas kontrolltöö, suutsin lunida, et üks varjudest mulle ühe vastuse ette ütleks. Kui ta poleks nõustunud oleks ma kahe saanud ja mu emale ei oleks see hästi mõjunud.
Lähen koju. Nagu tavaliselt panen enda lahutamatud sõbrad endale kõrva. Panen käima Beyonce laulu 7/11.

Panen küünla põlema, mulle meeldib tuli. Ilmselt selle pärast et ma ei saa kõrvetada. Siis tekivad mulle pähe jälle need hirmutavad küsimused: Kas minusuguseid on teisigi? Miks just mina? Ja nii edasi. Neist kerkib esile küsimus. Kes ma olen? Olen üritanud sellele küsimusele pidevalt vastuseid leida. Praegu on selge vaid see, et ma pole inimene. See on hirmutav.