Kui esmakordselt kohtad teda sa,
rahulik, vaikne, uje paistab ta.
Kuid kui võtme talt saad,
ja tema südant avada suudad,
ta sul enda ligi, lähedale piiluma laseb.
Näitab siis ta oma hella, lahket loomust,
sellist, mida hoolega hoidnud on ta.
Näitab, milline tobuke ta olla võib,
ja milline naljamees temas peitub.
Näitab kuidas armastada, hoida, hellitada,
oskab, saab ta sind.
Näitab sulle tegelikku end,
ise midagi sinu eest varjamata.
Näitab ta kui veetlev olla võib,
seda tehes ilma pingutamata, üritamata.
Näitab, kui helgeks võivad muutuda ajad,
mil õnnetu, kurb ka päev poleks.
Seda juhul kui täielikult ta usalduse
enda poole võitnud oled sa.
Seega meeles seda pea,
et üks eriline, imeline mees on ta.
Neid sõnu meeles peaks see üks,
kellele need mõeldud on.
Tal meeles peaks püsima,
kogu ülejäänud eluteel.
Seda ka pärast 23 saamist,
sest ikkagi üks eriline mees on ta.
See luuletus on pühendatud ühele väga olulisele noormehele autori elus.
