Kevin, ema ja isa olid teinud vingerpussi ja siis pärast mind ehmatanud. Ma olin veits solvunud, kuid naersin ikkagi.
Nüüd on sellest tormisest päevast kaks päeva hiljem. Vahepeal olen jälle kuulnud kedagi pööningul kopsimas, kuid pole seda tähele pannud. Täna, varahommikul, ärkasin ma selle peale, et keegi pööningul kukkus. Suur tümps käis. Ma tõmbasin dressika selga ja läksin oma toast välja. Kõik magasid. Naeratasin ja liikusin pööningu poole. Lükkasin ukse lahti ja liikusin veidi edasi, kui keegi mulle vastu kukalt andis..
"Ega te haiget ei saanud?" küsis võõras hääl, kes proovis mind äratada. Avasin vaikselt silmad. Ma nägin ühte poissi, kellel oli must dressikas ja tumedad teksad. "Em... tead, sain küll. Miks te üldse ..." ütlesin ma ja viisin oma käe kukla juurde. Seal tundsin suurt muhka. "Jajaja. Ma tean. See oli enesekaitseks," sõnas poiss enesekindlalt. Muigasin. "Aga võibolla tulin mina ... mingit asja võtma," ütlesin ja märkasin siis, et olin ikka pikali. Tõusin istukile ja toetusin vastu seina. "Ma tean küll, et te kuulsite kuidas ma kukkusin ja siis tulid vaatama," lausus poiss enesekindlalt ja muigas. Ma kortsutasin kulmu. Kas ta jälgis mind? küsisin ma endalt. Kuid siis tuli meelde, et poiss oli meie pööningul. "Miks te meie pööningul olete?" küsisin ma veidi vihaselt. Poiss keeras sellepeale oma pea ära ja ma sain aru, et ta ei taha sellest rääkida. "Okei, siis sa pead ütlema oma nime kasvõi," laususin ma veidi aja pärast. Poiss muigas. "Ütle sina enne." Ma kortsutasin kulmu. "Ei. Sa võid mingi pervert olla või midagi sellist." Selle peale hakkas poiss naerma. "Ole vait. Kui sa ei taha riielda saada, siis pead vaikselt olema," laususin ma vihaselt. Sest ka mina oleksin siis riielda saanud. Mu isa ei luba võõrastega rääkida, kuigi ma olen juba varsti 16. "Okei, ma olen Kaspar," ütles poiss muiates. Muigasin samuti. "Aga sinu?" küsis ta seejärel. "Susanna," ütlesin ma ja tõusin püsti. "Aga ma arvan, et sa peaksid minema kui ei taha minu isaga rääkida. Hoiatan ette. Ta on väga väga range mees," laususin ma Kasparit vaadates. Poiss noogutas ja liikus akna poole. Ta avas akna.. "Ooota!" hüüdsin ma ja jooksin akna poole. Kuid juba nägin Kasparit metsa poole jooksmas. Ohkasin kergendunult.
