Liikusin alla omas mõtetes. Mõtetest äratas mind Kevin. "Kus käisid?" küsis ta. Ohkasin. "Pööningul," vastasin ja möödusin vennast. "Mida sa seal tegid?" küsis ta järgmise küsimuse. "Kuulsin mingit tümpsu. Läksin vaatama. Seal polnud kedagi ega midagi," vastasin ma. Kevin kituks kohe isale ära, kui ma ütleks, et lasin Kasparil minna. Läksin oma tuppa ja panin kollase maika sarnase pluusi ning lühikesed rohelised teksad. Võtsin viie eurose ja pistsin taskusse.
Liikusin poe poole. Poe ees nägin kõige hullemat tüdrukut meie klassist - Melissa. "Tsäuu Sussike," ütles ta oma rõveda häälega. Ma tahtsin temast mööda minna, kuid ta hoidis mind kinni. "Ära puutu mind!" karjusin talle näkku ja tammusin temast mööda.
Poest tagasi tulles oli Melissa kadunud ning käes oli mul jäätis ja veepudel. Tegid jäätise lahti ja hakkasin seda limpsima. Kaugelt nägin tulemas Vanessat, kes on Melissa kaksikõde, kuid palju-palju-palju-palju lahedam, parem kui Melissa. Vanessa kallistas mind ja mina teda vastu.
"Kuule, täna õhtul tahaksid peole tulla?" küsis Vanessa, kui ta oli poes käinud ja sama jäätist ostnud mis mina. Ma olin samuti selle sama jäätise uuesti ostnud, kuna vana oli juba söödud. "Muidugi. Ütle ainult kus ja millal," Vanessa naeratas. "Täna õhtul kell seitse ja minu juures." Tänasin teda peo kutse eest ja kallistasin teda veel.
Lõpuks oli kell pool seitse. Olin vahepeal arvutis, kus rääkisin oma tuttavatega. Ema aidanud ja niisama olnud. Nüüd oli see kaua oodatud aeg käes. Ruttasin oma tuppa, pannes ust vaikselt kinni. Avasin kapiuksed ja hakkasin vaatama. Otsustasin selga panna musta lühikeste käistega pluusi ja lühikesed mustad lühkarid. Lühkarite alla veel võrk-sukad ning kaela hõbedase keti. Paremasse kätte panin hõbedased käeketid ning päikeseprillid. Juuksed otsustasin lahti jätta ja panin hõbedased kõrvarõngad. Võtsin alumisest sahtlist musta väikese käekoti ja sinna sisse panin telefoni ning rahakoti.
"Sobib?" küsisin kui ma emaga alumisel korrusel kokku põrkasin. Ema vaatas mind pealaest jalatallani ja noogutas naeratuseks. Vahepeal, kui ma olin ema aidanud, rääkisin ma talle, et ma lähen täna Vanessa juurde peole. "Vaata, et mingi pahandusega sa hakkama ei saa," oli ta mulle vaid öelnud. Mina ja mu ema pole nagu tütar ja ema. Me oleme ka veel nagu parimad sõbrad.
Liikusin mööda sooja õhtut Vanessa poole, kus pidi siis toimuma pidu. Minu juurde jäi seisma must Volvo. "Tsau Susanna. Tule peale," sõnas poiss, kes seal sees istus. Ma kortsutasin kulmu - kust ta mu nime teab? Kuid siis nägin, et Melissa lehvitab aknast. See veel puudus. Melissa juurde ma elu sees ei lähe. Hakkasin vaikselt edasi kõndima, kuid auto liikus minuga kaasa. Lõpuks otsustasin autoukse lahti teha ja istusin Melissa juurde.
"Tsau," ütles Melissa kui jõudsin tema kõrval turvavöö kinnitada. "Tsau. Vabandust, et ma nii enne su peale karjusin, mul oli lihtsalt ... paha tuju," sõnasin ma valet mõeldes. Ma olen lihtsalt viisakas tüdruk, kes vabandust alati palub. Melissa ainult noogutas mu kõrval. Viisin pilgu talle. Ta naeratas. Naeratasin vastu. Kui Melissa selline bitch ei oleks, võibolla oleksime ka parimad sõbrad. Nagu tema kaksikõe Vanessaga.
Astusin autost välja ja liikusin Vanessa ja Melissa maja poole. Vanessa tormas mu juurde, kui ta mind nägi. "Tsauu tibu!" kallistas Vanessa mind ja kallistasin teda vastu. "Kas su ema ja isa ikka lubavad pidutseda?" küsisin ma Vanessalt. Vanessa noogutas. "Nad läksid paariks nädalaks Soome. Töö asjus," muigas Vanessa. Noogutasin. Me liikusime sisse.
Sees käis kõva muusika ja juba päris palju rahvast oli nende hiigelsuures majas. Vaatasin ringi, et veel tuttavaid nägusid leida, kuni märkasin kaugelt oma klassivenda Oliveri. "Tsau Suss. Tulid ka siis siia peole jah?" küsis Oliver muiates. Noogutasin. "Trehvasime täna päeval kokku Vanessaga ja siis ta kutsus mind," vastasin ja võtsin krõpsu.
Kell oli kohe-kohe saamas kaheksa ja pidu käis täies hoos. Terve maja oli muusikat ja inimesi täis. Ma sain isegi ühe uue tüdrukuga tuttavaks - Helena Kristiina Lisette on ta nimi. Trehvasin kokku veel ühe poisiga, kes oli selle autojuhi sõber. Ta tundus täitsa okei olevat. Karl oli ta nimi.
"Jalutada tahad?" küsis Karl. Noogutasin. Tahtsin väga sellest majast välja saada. Karl juhatas mind välja. "Kui ma küsida tohin, siis kes sa Vanessale oled?" küsisin muiates, kui olime majast välja saanud. Karl muigas. "Vanessa on mu isa õe tütar, ehk siis täditütar," Noogutasin.
Me jõudsime Vanessa maja juures oleva metsa juurde. Karl oli kinnitanud, et ta pole siin metsas mitte kordagi ära eksinud. Rääkisime niisama lobast kuni ta mu vastu puud surus..
