Kõik muutub (one direction fanfic)

30. osa

A:See on ju tore. Ma tulen kaasa.
M:Olgu.
Av:Mina ka.
M:Kogu kamp koos.
P:Ma tulen ka siis.
M:Veelgi toredam.
Kui söödud sai, siis läksin üles ja hakkasin oma asju kotti panema. Võtsin spordikoti ning panin sinna pesu, sokke 3 paari, kaks paari pikk teksasid, 2 lühkat, 3 topi, 4 pluusi, 3 pusa ja 2 öösärki. Jalga panin tennised. Võtsin käekoti, kuhu panin kammi, natuke make upi ja rahakoti. Ka telo panin sinna. Otsustasin kaks kleiti ka võtta ja ühe kinga paari. Mahutasin need ka kotti. Ka hambapasta ja hambaharja panin kotti.
Siis läksin alla. Annu ja teised olid all. Läksime Perrie autosse ja sõitsime Avvu juurde.
Jõudsime sinna. Avvu läks tuppa. Umbes 6 minuti pärast tuli ta tagasi.
Sõitsime siis Perrie juurde. Ka tema tahtis mõnda asja kaasa võtta. Tema juurest sõitsime siis lennujaama. Seal ostsime piletid Stockholmi. Meie lennuni oli 1 tund aega. Zayn helistas Perriele. Ta võttis vastu, aga ta ei öelnud, et me tuleme. Varsti lõpetas ta kõne.
P:Nad on kurvad. Nad said aru, et sa nägid seda uudistes. Sellepärast teised ka ei helista teile. Kardavad, et sõimate nad läbi. Eriti Harry.
M:Miks nad kardavad? Mina neid ei sõima.
Av:Ma ka mitte.
A:Miks me peaksgi? Nemad ei teinud midagi.

7 tundi hiljem

Jõudsime Stockholmi. Perrie teadis, kus nad asuvad. Võtsime takso ning sõitsime sinna. Perrie ütles, et neil on praegu vaba õhtu ja homne päev on ka neil vaba.
Jõudsime hotelli. Administraator juhatas meid nende tuppa. Perrie koputas uksele. Hõigati sisse. No me siis läksime. Tuba oli nii suur. Kui seda sai toaks nimetada. See oli nagu korter. Me läksime elutuppa ja istusime diivanile. Poisse polnud. Meie seljataga oli sein. Arvatavasti olid nad köögis. Kuulsime lähenevaid hääli. Harry tuli esimesena. Ta vaatas meid üllatunult. Ta jäi seisma. Li:Miks sa seisma jäid?
Kõik koperdasid üksteisele otsa.

Loodan, et meeldis.
Pildil Harry, kui ta tuli elutuppa.
Loege ka 28. Osa. See jäi vahele kogemata.