Tegin ukse lahti, ise kadedusest pakatades.
Nad vaatasid mind ehmunult.
Tegin rahulikku nägu ja ütlesin:
"Tsau mis teete?"
Tay:"Sa juba tagasi?"
"Jaa.. Millest te siin ka rääkisite?"
Mark:"Kohe seletame elutoas."
Mind pandi diivanile istuma.
Mark:"Kaua aega tagasi, elasid Romeo ja Julia... Ah, mis me vanast loost ikka meelde tuletame! Aastal 2013, elasid Julia-Taylor ja Romeo-Mark."
Tay:"Nad polnud veel kohtunud, kuni Julia saatis Markile endast pilte."
Mark:"Mark oli vaimustatud ja saatis endastki pilte."
Tay:"Siis nad kohtusidki! Nad olid 2 minutit käinud..."
Mark:"Ja Taylor jättis ta maha."
Tay:"Aga siis..."
Mark:""Kallis, me peaks talle rääkima, oma tunnetest..." Ütles Mark"
Tay:"Ja Taylor vastas:"Ma olin su pitsaga abielus ja jätsin su maha...Anna juba alla!""
Mark:"Ja see oli tänapäeva armastuslugu. Lõpp."
See oli näidend...Ma plaksutasin oma koorma südamelt maha.
Olin ka päris unine...Ja jäin otse sinna diivanile magama, viimase pilguna Marki tumepruunid silmad.
Ärkasin keset ööd üles. Mul olid ju hambad ikka pesemata...Pesin hambaid ja vaatasin end peeglist:
Lõvi tähtkujud peaks olema egoistlikud, ja iseend vaadates olema kuningad, aga mul seda tunnet ei olnud.
Lõvid on alahinnatud. Tunnen kaasa igale lõvile siin ilmas:"Lõvid manipuleerivad ja on omakasupüüdlikud!" loen igalt poolt.
Tahtsin enne magamaminekut minna vaatama Taylori tuppa Taylorit.
Ta oli seal voodis koos Markiga.
Ei, mitte vasakule mõeldes, aga ta kõrval, vaikselt norsates. Kuniks nad magavad, saan rahulikult Marki jõllitada.
Ta liigutas oma kätt ja...
Mida ma öelda saaks...Tänan, et lugesid!
Ma loodan, et teile meeldis see osa.
Ma olen olnud ja mõelnud et...
Äkki ma peaks selle raamatu hiljem kirjutama ka Taylori vaatenurgast (ilukirjandusena)?
Andke kommentaarides teada!
Ja muidugi vajutage seda oranžide äärtega tähekest, et see ära täita. LISAKS:Nii täidad ka mu rõõmupalli
Elise x-
