Oli õhtu. Alumiselt korruselt oli kuulda veel mõndasi hääli. Jessica üritas kuidagi uinuda, kuid pea oli paksult mõtteid täis. Ta mõtles sellele, et kuidas ta üldse siia sattus, kui toredas majas ta peatub ja kui toredad on tema vastu Andrew, Mike, Cedric ja Larry. Ta istus oma voodi serval ja vaatas välja kuu poole, mis oli ka täna õhtu roosakas, nagu ka sellel õhtul, kui ta veest välja tuli.
Trepil oli kuulda sammu paare. Jessica viskas ennast pikali, et lõpuks siiski magama jääda. Ta kuulis kuidas ta ukse taga sammud peatusid. Ta pani ruttu silmad kinni, et teeselda magamist. Uks kriuksatas, kui keegi selle lahti lükkas. Ta tegi paar sammu voodile lähemale, kui sai aru, et Jessica magab juba. Ta istus voodi servale, vaatas Jessica poole ja katsus ta laupa.
"Palavik on alla läinud..." ütles poiss vaikselt oma ette.
Ta silitas natuke Jessica punaseid lokke, ning ta lahkus. Ta tegi paar sammu ukse poole, pööras ümber, et veel viimase pilgu tüdruku peale heita, astus toast välja ja kriuksatusega sulges enda järel ukse. Oli kuulda veel, kuidas sammud läksid trepist alla ja kuidas poisid all korrusel veel juttu ajasid.
Vaikus. Nüüd oli tuba ja maja täiesti vait. Jessica tuba täitis tema enda sügav ja unine hingamine. TA seilas unenägudemaale ja roosakas kuu õues hakkas muutuma tagasi normaalseks. Kuid see vaikus, mida täitis tüdruku tuba, asendus kiire hingamisega. Jessica nägi und, mis pani ta ülesse tõusma. Ta hingeldas sügavalt ja mitu minutit. Siis meenutas ta oma unenägu.
***
"Emme, ma ei taha kooli minna! Seal on Andrew, kes mind koguaeg kiusab. Eile lõhkus ta mu mänguasja ära." ütles punapäine tütarlaps ja sikutas naisterahva seeliku äärt. Tütarlapsel oli pisar silmis.
"Sa pead minema! Haridus on vajalik. Me näeme juba kolme kuu pärast, siis kui sul hakkab vaheaeg. Siis viime sind Helga juurde, sest mina ja issi läheme jõuludeks reisile." ütles see heledapäine naine talle ükskõikselt. Talle pole kunagi ta enda laps meeldinud. Ta eelistas oma abikaasa last rohkem.
"Kas Mike tuleb ka minuga Helga juurde?" küsis laps õnnetult, sest ta kartis Helgat. Helga oli kõige õelam ja kurjem vanamoor maailmas. Tüdruku ema ja kasuisa, kes oli talle isaks sellest ajast, kui tüdruk oli kolmene, sokutasid teda alatasa kellegi juurde. Mike aga tahtis et teda pandaks samasse kooli või viiakse ka Helga juurde, aga tema isa ja kasuema ei tahtnud teda enda juurest ära saata.
"Ei, sa rumal laps. Sa ju tead isegi seda, Caroline." ja see oli kõik, mida see heledapäine naine tüdrukule ütles enne ära minekut.
3 kuud hiljem
"Kas mu ema on juba siin?" küsis punapäine tüdruk ühelt kasvatajalt. Tema aga ei vastanud midagi. tüdruk ootas teda kuni sai 16 ja siis põgenes internaat koolist ära.
***
Jessica mõtles sellele unenäole pikalt. Ja kui ta lõpuks jälle ära väsis, jäi ta magama. Aga seekord paremate unenägudega.
Oli hommik, kui Andrew tõmbas endale kampsuni peale ja pani oma prillid ette, mida ta eriti kanda ei tahtnud, kuna tundis ennast veidrana. Akna taga krõbistas tugevasti vihma. Kuna sellel saarel väga vihma ei sadanud, oli see erakordne. Andrew läks köögi poole, et teha midagi endale, Cedricule ja Jessicale süüa. Ta tegi alati rohkem süüa, kuna ta teadis, et millalgil tulevad Mike ja Larry ka nende juurde ja tahavad ka süüa.
Oli kuulda kuidas trepist tulid alla sammud. Andrew lülitas pliidi sisse, kuna hakkas küpsetama endale ja teistele pannkooke. Tema oma firmarooga. Ta küpsetas pannkooke kohupiima ja mustika taignast, mille kunagi ta vanaema talle õpetas.
"Teed jälle oma kuulsaid pannkooke või?" küsis Cedric unise häälega. Andrew noogutas ja küpsetas oma pannkooke edasi. Cedrik võttis ühe banaani ja läks suurde tuppa diivanile seda sööma.
"Polegi kaua sadanud, või mis?" ütles Cedric Andrewle, endal suu banaani täis. Ta ei kuulnud vastust tulemas, sest ta teadis, et seda nii kui nii ei tule, kuna kui Andrew kokkab, hümiseb ta alati. Cedric muigas ning siis lülitas teleri siis sisse.
Mõne aja pärast oli kuulda mingit matsu. Andrew läks elutuppa Cedricu juurde.
"Kas sina viskasid midagi või kukkus sul midagi?" küsis Andrew Cedricut kes vaatas teda suurte pruunide silmadega.
"Ei, ma arvasin, et sul kukkus midagi." Selle vastuse järel tekkis pikk vaikus.
"Jessica!" ütlesid poisid kui ühest suust. Nad jooksid mõlemad kiiresti trepist ülesse ja otse Jessica ukse taha. Nad koputasid vaikselt, kuid ei mingit vastust. Nad vaatasid üksteisele murelikkude nägudega otsa. Nad koputasid uuest, aga seekord tuli ka vastus. Vaikne piiks toast seest. Andrew lükkas vaikselt ukse lahti ja vaatas ringi. Tuba oli suhteliselt pime, sest kardinad olid ette tõmmatud. Voodis ei olnud kedagi ja ka kuskil mujal toas.
"Cedric, olete see teie?" tuli vaikne hääl voodi alt. Cedric ja Andrew vaatasid voodi poole ja siis põlvitasid mõlemad kõhuli maha, et näha, kas voodi all oli Jessica.
"Jessica, mida sa siin voodi all teed?" küsis Andrew talt veidra näoga.
"Tule, ma aitan su välja." ütles Cedrica talle kätt ulatades. Ta tõmbas pool kahvatu tüdruku voodi alt välja ja aitas ta voodile istuma.
"Õudusunenägu?" küsis Andrew temalt murelikult. Jessica noogutas ning hoidis Cedricu lähedale. Aga samas jätkas ta Andrew vaatamist. Talle meeldis, kuidas Andrew oli selline lihtne, aga samas väga erakordne. Talle meeldis kui Andrew kandis prille.
"Sulle sobivad need prillid." ütles Jessica nii vaikselt, et ta ise ka vaevu kuulis. Aga tundub, et Andrew kuulis seda väga hästi, kuna ta hakkas punastama.
"JAhh, mul oli õudusunenägu. Ma ei tea, aga see tundus nii reaalne, et ei oska arvata, et kas ma nägin minevikku või oli see ainult unenägu. Igastahes, on mul kõik korras ja..." poole lause peal korises Jessica kõht nii kõvasti, et seda oli kindlasti kuulda ka teise maailma otsa. Selle korina peale hakkasid nad kõik kolmekesi naerma.
Samal kui nad naersid kõhukorina peale, astusid uksest sisse Larry ja Mike.
"Jessica tundub mulle väga tuttav. Ma oleks nagu temaga varem kohtunud. Aga point on selles, et ma pole peale oma kasu õe kadumist rohkem näinud ühtki punapead. JA oma kasu õde ma ka enam ei näe." Mike oli olnud umbes kuu aega väga kurb, kuna ta kasu õde oli sattunud suurde õnnetusse ja teda ei leitudki ülesse.Tema sõbrad olid talle igati toeks. Nad teadsid, et ta armastas oma kasu õde nii väga, nagu oleks ts tema päris õde.
Nurga tagant astus välja Jessica kes vaatas Mike nii suurte silmadega kui võimalik. Ta oli kuulnud tema õe kadumisest just natuke aega tagasi. Siis kui Mike seda Larryle rääkis. Mike märkas teda ja oli veidi kohkunud teda nähes. Jessica läks Mike juurde ja kallistas teda väga tugevasti, et poiss teaks, et tal on veel üks sõber, kellele loota.
Mike tundis selles kallistuses midagi väga tuttavat. Jessica vaatas talle otsa, andes talle pilgu, et poiss räägiks talle tema õest. Nad läksid elutuppa ja istusid koos diivale. siis järsku käis praks.
