"M-mis m-mõttes Caroline?" Küsis Mike kokutades Cedricult.
"Nad ütlesid, et võtsid talt proovi, et seda registris võrrelda, kuna me teda ju päriselt ei teadnud. Nad said vastuseks kellegi David Clafhord-i nime." Ütles Andrew talle, kartes viimast osa üldse öelda.
"A-aga m-ma olen ju Mike Clafhord ja mu i-isa on Clafhord. David Clafhord. S-see siis tähendab, et t-ta ei ole mu k-kasu õ-õde, vaid p-päris õ-õde." Ütles seda kõike Mike oma nina all, ise endaga arutledes.
Ta istus rahulikult tagasi pingile. Ta silmad jooksid mööda tühja koridori ringi, teadmata, et kas olla selle uudise üle rõõmus, või väga rõõmus. Ta vaatas ühte nurgas seisvat palmi ja siis vaatas otsa Cedricule, kes põhimõtteliselt istus tema vastas.
"Me peaks koju minema ja veidi puhkama. Meile helistatakse, kui ta ärkvele tuleb." Ütles Larry ennast karkudele püsti ajades.
"Ei, ma ei saa praegu koju minna! M-ma pean olema oma õele igati toeks!" Vaidles ta kõigest väest vastu, kuid andis ruttu alla.
Nad olid kokku leppinud, et Andrew jääb valvama ja helistab, kui miskit toimub.
Kuid Andrew ei jäänud siia Jessica - see tähenda Caroline - juurde, kui sõber teda valvama, vaid kuna tal hakkasid mingid tunded selle kena punapäise neiu vastu.
Andrew küll arvas, et peale tema eelmist suhet, mida on raske unustada, aga valus meenutada, ei saa ta kunagi kellegi vastu midagi tunda, või isegi armastada. Aga mine tea, mis toimuma veel hakkab.
#mälestus#
Andrew oli just hakkanud saatma Taylorile sõnumi, et ta hakkab talle järgi tulema, et nad saaksid minna 10. kuu tähistamisele. Tal oli kõik ilusti plaanitud. Kuid siis helises telefon.
"Cedric, mida sa tahad? Sa tead ju et mul täna tähtis õhtu."
"Sorry, mees, aga sa pead seda oma silmaga nägema. Muidu sa ei usu mind."
"Mis? Mida?"
"Tule Colleri ja Vogue täna ristil oleva pagari poe taha. Kohe!"
Cedric katkestas kõne ära. Andrew oli väga segaduses, aga reageeris kiiresti. See pagari äri oli talle lähedal ja ta jooksis otsemaid kodust välja.
Pagari äri ees kohtus ta Cedricut, kes närviliselt käsi hõõrus. Poiss viipas käega poe taha ja Andrew sammus siis sinna poole, Cedric järgi vantsides.
Juba kaugelt oli kuulda amelemise hääli. Kui Andrew nägi, kes seal amelesid, ta süda murdus miljoniks killuks.
"T-t-taylor? K-k-kas see oled s-s-sina?" Küsis ta kartes vastust kuulda.
Aga loomulikult oli see tema pru- eks pruut - kes ameles seal teise tüübiga. Ja veel nende kümnenda kuu tähtpäeval.
"Andrew? Eemh, siin ei juhtunud midagi. Ausõna!" Üritas Taylor end vabandada.
"Meie vahel on kõik läbi!" Ütles Andrew juba läbi pisarate.
Andrew jooksis vägagi kiiresti minema. Teatmata suunas teadmata kohta. Ta pole kunagi sellist valu tundnud. Ta ka lootis, et seda kunagi ei juhtu. Aga juhtus.
