Andrew ja Cedric jooksid tuppa, kus olid Jessica ja Mike pikali katkise diivani peal maas ja kuidas Larry naeris kõht kõveras.
"Mis te siin laamendate? Mu süda peaaegu seiskus pauku kuuldes!" ütles Cedric oma kätt rinnal hoides ja silmitsedes kordamööda lamavat Jessicat ja Mike ning naervat Larryt. Larry oli naermisest kõveras maas. Mõne aja pärast oli maja igas nurgas kuulda naeru klõginat.
"Ega sa haiget ei saanud?" küsis Jessica Mike-ilt naeru vahelt.
"Üldsegi mitte! Aga kõht on päris valus naermisest!" vastas Mike talle ikka veel naerdes. Lõpuks aitasid teised Jessi ja Mike püsti ja korjasid katkise diivani osad kokku ja viisid maja taha asuvasse prügikasti. Kõige lahedam oli see, et vihma veel sadas. Sadas ikka korralikku padukat. Niiet kui nad kõik tuppa jõudsid, olid nad kõik läbi vettinud, aga samas rõõmsameelsed.
Jessica liikus ülesse tuppa, et vahetada märjad riided kuivade vastu, aga tal ei olnud ju ühtegi riide esemet ju endal. Ta istus trepile, tema kõrvale tekkis väike vee loik, mis sai ära puhitud kellegi poolt. Jessica vaatas pühkija poole ja nägi Mike. Mike pistis märja lapi oma pusa taskusse ja istus Jessi kõrvale. Jess jälgis kuidasMike ta kõrvale istus, kuid pööras oma pilgu maha, kui Mike pööras oma pilgu Jessica poole.
"Nagu ma näen, siis varsti saab siin ujuda." ütles Mike väikese naeratusega. Jessica suule ilmus naeratus.
"Mul on kodus mõned mu õe riided alles. ma võin sulle mõned tuua, kui sul vaja." Mike vaatas Jessicale otsa, oodates tema vastust. Jessi pööras oma pilgu jälle Mikele, kellel oli mõtlik nägu ja armas väike muie suul. jessi mõtles veidi ja lõpuks noogutas.
"Ma jooksen siis ruttu ära ja olen kohe tagasi! Ma vaatan mis ma leian." ütles Mike püsti hüpates ja juba trepist alla joostes ja juba ka uksest välja joostes. Andrew vaatas poisile järgi ja siis vaatas Jessi poole küsivalt.
"Ta läks mulle mõned oma õe riided mulle tooma, sest noh... mul... vaata ei ole hetkel....riideid." ütles Jessica oma märgadele riietele vihjates. Andrew noogutas, läks Jessica juurde ja aitas ta püsti ning tiris ta endaga kaasa.
"Nii, et sa märgades riietes külma ei saaks, peame me sulle sooja teed kohe valmistama ja siis midagi ka vinguvale kõhule." ütles Andrew muigega. Peale tema lauset korises Jessi kõht nii kõvasti, et teisest toast tulid naeru kaja. Ju siis Larry ja Cedric kuulsid seda korinat.
Mõne aja pärast, kui Jessica võttis väikseid lonkse oma kuumast teest ja sõi röstsaiu, käis koridoris uks ja sisse astus Mike väikse prügi kotiga.
"Näe, mine proovi midagi selga. Kui need lähevad sulle, võid need endale jätta." ütles Mike ja ulatas Jessile koti. Jess asetas oma tassi lauale ja tõusis toolit püsti. Ta võttis vastu koti ja suundus ülesse tuppa, kus ta oli maganud. Ta laotas riided voodile laiali ja vaatas neid uurivalt. Talle jäi silma üks imeilus kollane kleit, tume siniste täpikestega. Ta tõmbas selle kleidi endale selga ja tundis kuidas kleidi alumine äär kõdistas ta põlve alust nahka. Ta vaatas peeglisse, kui ta oma juukseid kammis ja krunni pani.
Ta läks vaikselt trepist alla, et mitte väga suurt lärmi teha, kuna tal hakkas pea jubedalt valutama. Nurga tagant köögist tuli välja Larry, kes oma huulerõngaga jamas ja jäi seisma kivikujus. Ta silmad läksid suureks nähes, kui ilus oli Jess.
"Jess, sa oled nii imeilus." ütles Mike kivikujus oleva Larry tagant. Larry kohkus ja Jessi punastas. Nad liikusid kõik elutuppa, kus nad hakkasid filmi õhtut pidama.
"Poisid, ma lähen joon klaasi vett." ütles Jess ja liikus kööki. Poisid istusid kõik juba elutoas.
"Mike, kui kaua sa pole oma kasuõde näinud?" küsis Larry ootamatult. Mike näost oli näha kurbust peale seda küsimust.
"Neli ja pool aastat. Aga me suhtlesime tihedamalt, aga polnud lihtsalt võimalust näha, isa ja Caroli pärast." ütles ta.
"Kas on võimalik, et Jess..." alustas Cedric, kui nad järsku kuulsid klaasi klirinat. Nad jooksid kõik kohe kööki, et näha, kas Jessil on kõik korras.
Köögis olid klaasi killud põrandal maas, Jess hoidis kapi äärest kinni ja oma peast kinni, näost täiesti valge. Jessica pööras oma pilgu poiste poole. Poisid nägid, et Jessica silmad olid punased pisaratest, mis voolasid mööda ta põski alla.
"Palun aidake! See ei jää järgi! Ma kardan!" ütles Jessica. Poisid ei saanud küll midagi aru, kuid tegutsesid kiiresti. Mike astus lauale ja sealt hüppas Jessica juurde, sama tegi ka Andrew. Cedric pühkis klaasi killud kokku ja Larry võttis uue klassi ja täitis selle veega.
"Jess, räägi, mis on?" küsis Andrew väga murelikult. Jessica hakkas hingeldama, ta käed värisesid. Ta üritas midagi öelda kuid ei suutnud. Larry aitas tal vett juua.
"Pildid....hääled.....inimesed.....valud.......pimedus....." ütles Jessica kas väga segaselt või üli kiiresti. Järsku Jessica karjatas ja kukkus Andrew käte vahel kokku. Andrew ünneks püüdis ta küll õnneks kinni, aga ikkagi suutis Jessica enne ära lüüa oma käe vastu teist klaasi ja ka see kukkus kildudeks maha.
"MIS TEMAGA ON? KUTSUGE KIIRABI PALUN!!!" ütles Andrew väga kiiresti. Pigem rohkem karjus seda. Larry hakkas liikuma koridori, et oma telefon võtta, kuid enne suutis omale klaasi killu jalga astuda.
"PEKKI!!! Mis toimub täna? Miks peab tänane päev selline olema?" kirus Larry, kui ta koridori lonkas. Samal ajal kui Larry telefonis rääkis ja oma jalale sideme ümber pani, panid Cedric ja Andrew Jessica koridori põrandale pikali, kus polnud klaasi kilde. Mike tõi külmikust samal ajal jääd, et osa panna Larry jalale ja teine osa rätikusse mässida, et Jessi pea peale panna.
Mõne hetke pärast jõudis ka kiirabi nendeni. Nad võtsid Jessi endaga kaasa ja võtsid ka Larry kaasa, sest tal oli vaja haav õmmelda. Cedric, Mike ja Andrew läksid Mike autoga neile järgi.
Nad istusid haigla oote ruumis ja täitsid mingeid pabereid Jessica kohta. Pigem nagu kirjutasid, kuidas nad ta leidsid ja mis siis juhtus. Varsti tuli ka karkudega Larry nende poole.
"Kuidas Jessicaga lood on?" küsis ta Cedricult tema kõrvale istudes. Cedric raputas ainult pead ja asetas oma pea kätele.
Mis üldse Jessiga toimus? Kust ta üldse tuli? Kes ta oli? Kas ta võis olla Mike kadunud kasu õde? Kõik need küsimused läbisid poiste päid. Eriti Mike. Ta oli üldse vahepeal kuhugi välja jalutama läinud, kuna ei suutnud pingelises kohas pingelisel ajal olla.
Umbes poole tunni pärast läks Mike tagasi haiglasse, et teada saada, kuidas Jessil läheb ja et kas on veel mõndasi uudiseis. Just siis kui ta astus oote ruumi, nägi ta kuidas poisid rääkisid doktoriga.
"... ja siia maani on see kõik mida me teame ja suhteliselt kõige tähtsamad asjad mida vaja teada." ütles doktori härra ja läks minema. poiste pilgud olid klaasistunud ega ei suutnud ennast üldse liigutada.
"Kutid, kuidas Jessiga lood?" küsis lõpuks Mike nende käest. Poisid raputasid oma päid ja istusid vaikselt tagasi toolile. Mike nägi kuidas Andrew-i silma nurgas oli pisarate kuhi, mis tahtis kohe üle ajada.
"Mitte Jessica, vaid Caroline." ütles Cedric katkise häälega. Selle peale jäi Mike süda peaaegu et seisma.
