Peaaegu täiuslik • 5sos • PAUSIL

2.

**ASHTON**

Olime jõudnud Katiega koju ning ta oli mu käest küsinud päeva peale vähemalt 7 korda, kus kohas Calum on. Pidin midagi välja mõtlema, sest teadsin, kui ma Calumit ei kutsu solvub Katie mu peale ning ma tõesti ei taha temaga tülitseda. Eriti veel praegu.

Viisime Harryga Katie ta tuppa ning Harry jäi tema juurde. Mina tulin välja ja läksin maja taha. Valisin kõnelogist vastumeelselt Calumi numbri ning helistasin talle.

Ma polnud temaga vabalt rääkinud terve aasta peale seda, mis ta mu õele tegi. Olime küll esinenud ja proove teinud, kuid ma ei suhelnud ei tema ega Michaeliga, kui ainult siis bändi pärast.

"Jah?" kostus unine hääl. Ta oli maganud ja ilmselt mitte üksi.

"Calum."

"Ashton." vastas ta samaga. "Mis tahad?" küsis ta üsna ülbelt.

"Asi on Katies." vastasin ma. Kuigi minu ja Calumi suhted ei olnud kõige paremad teadsin ma, et ta hoolis mu õest jätkuvalt, vähemalt mingil määral. Ükskõik kui raske seda mul endale tunnistada oli.

"Mis on?" küsis ta. Väsimus tema häälest oli peaaegu, et kadunud, ülbus koos sellega.

"Ta noh.. ta kukkus ja tal on ajuvapustus."

"Mis kuradi asi see on? Ja kas sa ise ka usud, et ta kukkus?" esitas ta küsimusi.

"Ta noh.. ei mäleta teatud periood mõnda sündmust.. ja ka seda mida sa talle tegid. Ta ei lõpeta su järgi küsimist. Ja kuula.. Nathan ei lööks mu õde."

"Mida ta siis mäletab? Sa tead ise ka milline närvihaige see Nate on."

"Ta noh.. mäletab, et sa pead ta kontserdile viima ja, et ta saab 18." Tegelikult sai Katie mõni nädal tagasi 19. Ignoreerisin Calumi kommentaari Nathani kohta. Ma ju teaksin kui ta mu õde lööks. Ja pealegi arst ütles, et see on kukkumise tagajärg, mitte löömise.

"Kas ma tohin teda vaatama tulla?" küsis Calum.

"Sellepärast ma tegelikult helistasingi, ta ei lõpeta sinu järele küsimist." vastasin ma.

"Ma siis tulen, kohe. Olen 20 minuti pärast seal."

"Calum.." pomisesin ma.

"Noh?" küsis ta.

"Ainult nii kaua kuni ta jälle mäletab."

"Olgu." nõustus ta minu tingimustega ja pani kõne ära.

Ma ei tea, kas see mida ma tegin oli õige või vale, aga ma ei tahtnud, et Katie kannataks. Samas.. võibolla Calumi tagasi toomine teeb talle veel rohkem haiget.

Ohkasin, ma ei tahtnud sellele mõelda. Läksin Katie tuppa tagasi ja andsin talle teada, et Calum astub läbi. Ta nägu säras rõõmust ning ta noogutas. Hea oli teda jälle õnnelikuna näha. Ta oli justkui teine inimene peale seda mida Calum talle tegi. Vahel kahetsen siiani, et ma talle selle eest lõuga ei andnud.

**KATIE**

Mu tuju muutus mitu korda paremaks siis kui Ashton mulle teatas et Calum astub läbi. Harry paistis minu tujumuutust samuti märkavat. Vaatasin koos temaga läpakast mingit lastefilmi mida ma umbes 5 korda varem näinud olin. Harry nägi seda vist teist korda. Pealegi oli see film üllatavalt hea ning mul ei olnud selle kuuendat korda vaatamise vastu midagi. See kestis küll kauem kui 20 minutit, aga siis kui Calum tuleb panen filmi lihtsalt pausile ja Harry läheb iseenesest ära. 

*

Uksele kõlas koputus ning enne kui ma midagi öelda jõudsin läks see lahti ja tuppa astus Calum. Ta ei naeratanud mulle ja ma ei teadnud miks. Panin filmi pausile nii nagu lubanud olin ja Harry lahkus. Calum astus väikeste sammudega edasi ning jäi mu voodi ees seisma. 

"Sa käitud veidralt," ütlesin ma naeratades, "istu." 

Calum istus ja vaatas mulle otsa. "Vabandust." ütles ta. 

"Sa ei pea vabandama." vastasin ma ja tõstsin läpaka endalt eest. Liikusin Calumile voodis lähedamale ja istusin tema kõrvale rätsepaistmes. Võtsin veidi ebakindlalt ta käest kinni. Ta vaatas meie käsi ehmunud pilgul. 

"Kuidas sa ennast tunned?" küsis ta. 

"Kas ma olen midagi valesti teinud?" esitasin ma ise küsimuse. Ta ei olnud see sama Calum, kes ta oli olnud.. ma mäletasin teda teisiti. Ta naeratas ja rääkis palju. Ta flirtis minuga ja kasutas iga võimalust ära, et mind suudelda. 

"Miks sa seda arvad? Ei ole." vastas Calum näolt peegeldumas segadus. Miks ta siis käitus nii nagu ma oleksin midagi valesti teinud. 

"Lihtsalt.. ma ei tea." pomisesin ma ja lasin ta käest lahti. Tundsin ennast nüüd veidi ebamugavalt, selle käest kinni võtmise pärast. "Vabandust." pomisesin ma ja tahtsin ennast tagasi varasemale kohale lükata, kuid ta peatas mu. Ta võttis mu käest uuesti kinni ja nihutas ennast mulle veel lähedamale nii, et mu põlv vastu ta puusa läks. Vaatasin talle otsa. Ta tundus nii kurb. 

"Miks sa kurb oled?" küsisin ma ning võtsin enda käed ta käest ära ja puudutasin enda kätega ta nägu. Ta võpatas, kuid ta ei tõmbunud eemale. 

Ta nägu oli pehme ja ta pruunid silmad puurisid minu omadesse. Lükkasin enda käega ta juuksed üles. Ta nägi armas välja. 

Calum võttis enda kätega mu kätest kinni ja pani need uuesti mu sülle tagasi. Ta kummardus mulle lähedamale samal ajal otsides mu silmist luba, kas ta võib mind suudelda. Miks ta nii käitus? Paistis aina rohkem, et ma olin midagi valesti teinud ja ta ei tundnud ennast minu juuresolekul nii vabalt. Millal see kõik juhtunud oli? 

Ta vajutas enda huuled minu omadele ning ma vannun, et ma sain elektrit. Olin meeldivalt üllatunud ning suudlesin teda tagasi. Panin enda käe ta kaela taha ja tõmbasin ta endale nii veidi lähedamale. Calum aitas mind talle sülle ning sellele järgnes meie väikene make out party. Milles osalesime ainult meie kaks. 

Raske seletada, kui hea oli tunda enda huuli tema omade vastas. Justkui poleks me kaua aega nii lähedal üksteisele olnud. Nagu me poleks kaua aega üksteist näinud, üksteist suudelnud. See oli nii veider ja ma ei osanud sellele põhjust leida. Ma ei hakanud seda Calumi käest ka küsima, sest ta oleks arvanud, et ma olen hull. 

___________________________________________________________________________

Teine osa :) 

Olete toredad ja kallid! 

Armastan teid kõiki! :) 

JA PALUN VAADAKE SEDA GIF'I EKSOLE! JDSJGHASJHAGK:) 

 DOUBLE UPDATE SELLE PÄRAST, ET MA LIHTSALT TAHAN TÄIEGA TEADA MIDA TE ARVATE :D:DD:D: