Peaaegu täiuslik • 5sos • PAUSIL

4.

Calum tuli hommikul nii nagu ta lubanud oli. Tegelikult ta astus mu majja just siis kui ma söömise lõpetanud olin. Ta tuli kööki ja tervitas mind naeratuse ja kallistusega. Ta vaatas ja ütles ka Ashtonile tere, kes teda lihtsalt ignoreeris. Ashton vaid küsis minu käest, kas ta tohib meid üksi jätta ja ma noogutasin. Mõtlesin, mis tal viga on. Calum on ju ometi ta bändikaaslane. Võibolla oli Ash selle pärast pahur, et minu ja Cal'i vahel midagi oli. 

Kuna mul oli söödud ja Calum ütles, et ta kodus sõi siis läksime minu tuppa. Sain ja julgesin sellel päeval juba pikemaid samme teha ja ei vajanud liikumisel just erilist abi. Calum kasutas siiski võimalust ära ja hoidis mu piha ümbert kinni. Kui ütlesin, et ta ei pea mind kinni hoidma siis ta ütles, et ta ei taha mind uuesti kaotada. Millegi pärast tundus, et sellel öeldul oli palju sügavam sisu kui ma taipasin. Ma ainult itsitasin selle peale, tema mitte. 

Maandusime taas minu voodis ning ma pugesin ta külje alla. Võtsin enda läpaka meie kahe vahele ja panin tööle mingi romantilise filmi. Calum, minu üllatuseks ei protestinud ja ma ei tahtnud küsida, miks. Võibolla talle meeldis see film ja küsimus oleks temast ehk häbitunnet tekitanud. Seda ma ei tahtnud. Kuid siiski, kui film oli 20 minutit kestnud märkasin ma, et Calum nohises vaikselt. Naeratasin selle peale ja panin filmi kinni ja läpaka põrandale. 

Sättisin ennast veidi mugavamalt Calumi kõrvale ning panin enda käe ümber tema ja toetasin pea ta rinnale. Kuidagi rahustav oli tema südametukseid ja hingamist kuulata. Võtsin ta parema käe, mis voodil lamas, ja põimisin meie sõrmed. Peale seda suutsin uinuda nii nagu oli seda ka Calum teinud. 

**

"Mida vittu?" 

Nende sõnade peale ärkasin ma üles. Avasin enda silmad ja vaatasin otsa mehele, kes oli umbes Calumi pikkune. Tal olid kuldpruunid juuksed ja ta pruunid silmad vaatasid mind küsivalt. Ka Calum oli ärganud ja ilmselt oli ta sama segaduses kui mina. 

"Kes sa oled?" küsisin ma. 

"Mis mõttes, kes ma olen?" käratas ta vihaselt, see pani mind võpatama. Calum tõusis üle minu püsti ning vaatas võõrale, kes saabunud oli otsa. 

"Kes karju-.. Nate.." pomises Ashon, kes oli tuppa astunud. Ta silmad justkui põrkasid minu Calumi ja selle Nate vahel. "Mida sa siin teed?" 

"Tulin enda naist vaatama aga vaatan, et ta on  juba mingi jaapani kaubaga sebima hakanud." 

"Ise sa oled jaapani kaup." käratas Calum vihaselt ja pani Nate'ile paremhaagi. Ma kiljatasin ja katsin suu kätega. 

"Rahunege maha." ütles Ashton käitudes nii nagu Calum poleks just sellele vennale lõuga andnud. 

See Nate oli ennast kogunud ja lõi nüüd Calumile vastu hambaid  nii, te Cal mõne sammu taha poole tegi. Seda oli valus vaadata. 

"Ei kakle Katie toas!" karjus Ashton nende mõlema peale ja lükkas nad minu toast välja ja tõmbas ukse enda järelt kinni. 

 Ma olin uimane ja kohutavalt segaduses. Küsimused ainult tekkisid ja vastuseid ei paistnud kuskilt. 

Tõmbasin endale bleedi ümber ja hiilisin toast välja. Kuulsin elutoast närvilist karjumist. 

Läksin trepile ja istusin sinna maha. 

"Mis mõttes ei mäleta?" küsis Nate vihaselt. 

"No ei mäleta noh.. idioot oled või?" küsis Calum vihaselt vastu. 

"Pane pauk kinni." See oli Nate. 

"Pane enda pauk kinni." Sellega vastas Calum. 

"Ta kukkus, me viisime ta haiglasse ja sealt öeld-" 

"Et ta magab sellega siin?" segas Nate vahele. 

"Ole vait! Ära räägi mu õest nii nagu ta oleks libu." ütles Ashton vihaselt. 

"Öeldi, et tal on mingi ajuvapustus. Ei mäleta teatud aega mõnda asja. Seal hulgas ka sind. Paistab, et sa polnud talle keegi oluline siis." irvitas Calum. 

"Rahune maha, Nathan!" ütles Ashton. Kuulsin Calumit turtsumas. See, mis nad seal rääkisid tekitas minu aina rohkem segadust. 

"Ma ei usu, et ta mind ei mäleta." ütles Nate. Kuulsin ta samme ning ei jõudnud mõeldagi, et ma jään vahele, kui ta mu ees seisis. 

"Sa tead mida ma pealt kuulamise kohta arvan, Katie." ütles Nate nagu ma peaks tõesti midagi teadma või arvama. 

"Nate, ma arvan, et sa peaks minema." ütles Ashton, kes oli koos Calumiga samuti trepini suundunud. 

Nate vaatas mind ja Calumit ning seejärel Ashtonit. "Jah, olgu. Anna teada, kui ta mäletab mind siis." ütles ta ja vaatas mulle nii vihaselt otsa, et mul oli raske uskuda, et ma temaga üldse tegemist tahaksin teha. "Ja sina ei katsu mu naist!" hüüdis ta järele. 

Panin endale käed tihedalt ümber ja vaatasin, kuidas Nate majast minema trampis. Ta oli välisjalatsitega toas olnud. 

"Ja mida sina siin teed?" küsis Ashton minu poole vaadates. 

"Kes ta oli?" küsisin ma vennale otsa vaadates. Miks ta ütles, et ma ta naine olin? Ei olnud ju! Ma polnud isegi 18 veel. 

"Ta oli ee.." 

"Ta oli Nate." ütles Calum ja kõndis minust mööda mulle otsa vaatamata. 

Vaatasin Ashtonile otsa, kes õlgu kehitas ja sättis ennast minu kõrvale istuma. 

"Katie, ma noh.. sa ei mäleta mõnda asja enda elust.. vähemalt praegu mitte." ütles Ashton. 

"Seda ka, et ma abielus olen?" küsisin turtsatades.

See kõlas naeruväärselt. Vaatasin Ashtonile otsa, turtsatasin ja ajasin ennast püsti. Kõndisin trepist üles jättes Ashtoni sinna maha istuma. Endal tal on amneesia. 

______________________________________________________________________________

Sorry kui lühike osa on :D 

Mis Nate'st arvate :D