Mandala

Tere, mina olen Tomi

"Tere! Mina olen Tomi." Just selline oli Tomi esimene siisekanne pööningult leitud päevikusse 16. Juulil kl 18:56. Järgmisena kirjutas ta:" ma tean küll ,et see päeviku pidamine on plikade värk ,aga ma ikka proovin. Aga see on minu ja sinu vaheline saladus, mitte keegi ei tohi sellest teada saada. Ma elan koos oma vanaisa Edvardi ja õe Lauraga suures vanas majas kus ma arvan ,et kummitab aga see on ka sinu ja minu vaheline saladus. Vahete-vahel käib meil ka külas Laura poissõber Jonny, tal on motikas, kui mina piisavalt vana olen ostan endale ka motika. Aga ma ei räägi seda vanaisale ,kuna ta ütleb ,et see on liiga ohtlik ja üks õige härrasmees ei sõida motikaga. Aga mina ja mu parim sõber Freddy arvame ,et motikad on lihtsalt parimad!"

Aga see on selleks korraks kõik.
16. Juuli
Tomi 11 aastat vana.

Siis sulges Tomi päeviku ja peitis selle vana sohva alla ja jooksis pööningult alla elutuppa kus istus Laura ja luges raamatut. Tomi märgates hüüdis ta :" oi Tomi tule siia ma tahan sinuga rääkida. Tomi istus Laura kõrvale diivanile ja Laura ütles :" ma lähen järgmine nädal Jonnyga Lõuna- Prantsusmaale, kas sa tahaksid ,et ma sulle sealt midagi toon?" "Jaa! Palun too mulle sealt mudel motikas." Laura vastas:" Hästi, proovin tuua mudel motika." Tomi küsis: kui kauaks sa lähed?" " kuuks ajaks".  vastas :"aga siis me ei jõua ju koos lõbustusparki minna! "Muretses Tomi "Jõuame ikka" vastas Laura talle rahulikult. Siis kostis välisukse tagant mürinat ja Laura tõusis püsti sõnades :"Jonny tuli mulle järele me läheme enne minekut veel paarist kohast läbi". Tõusis püsti, pani plätud jalga ja läks õue. Enne ukse sulgemist jõudis Tomi veel hüüda:" aga homme on minu sünnipäev!" Tomi mõtles :"kas Laura tõesti unustas ta sünnipäeva ära?" Siis läks Tomi vanaisa juurde ja küsis: " vanaisa, kas sa tead mis päev homme on? "Vanaisa vastas:" pühapäev?" Siis läks Tomi tagasi pööningule , et kanda päevikusse :"Ei NO TORE ON,mu pere unustas mu sünnipäeva ära!" Aga selle asemel oli teama kirjutatud sissekanne ära kadunud ja selle asemele oli tekkinud: " Tere Tomi minu nimi on Isabella, ma olen juba 6 aastat päevikus lõksus " Kui Tomi seda luges tuli talle hirmu judinand peale, ta jooksis alla vanaisa juurde ja küsis :" vanaisa, kas keegi enne meid on selles majas elanud?" Vanaisa vastas:" jah, enne meid elas siis üks pere, neil oli 3 last." " miks nad ära kolisid?" Küsis Tomi "ei tea, tean vaid seda, et ühel päeval nad lihtsalt haihusid, aga miks sa küsid?" Tomi vastas ebavlevalt: " ei lihtsalt, huvi pärast." Jooksis siis oma tuppa ja helistas Freddyle:
"Freddy, ma leidsin inimesi neelava päeviku!!"