Sina, sa rikkusid mu

1. Hayden'i POV

Oli kärjekordne hommik ning jah eile oli mul sünnipäev ma sain 12-aastaseks, kuid see oli eile juba. Endiselt olid mul sõbrad külas, kuna jah vanemad lubasid, ning pealegi miks mitte? Ma saan niikuinii endale kõike lubada.

Pagan huvitav kes selle kardina jõudis mu toa akendelt ära tõmmata. Hmm.. las ma arvan see oli Alex. Kurat raisk see kutt saab ka veel niimoodi, et ta ise ka ei usu.

Tõusin voodist püsti, ning jah ma olen rikkur mis tõttu on mu elu üdini hea, kuid jah vanemad on koguaeg tööreisil või kusagil pärapõrgus ega mind eriti ei huvita ka.. siis on elu isegi lihtsam kui neid poleks.

Kõndisin trepist alla, ning jah all olid juba minu 4 parimat sõpra ütleme nii, et lapsepõlve semud.
Seal diivanil istusid Alex, Erwin, Carlos ja Lucas. Ja mina veel otsa. Meid oli kokku neli.

"Noh, jõudsidki siia alla?" Küsis Lucas mull otsa vaadates ning natukene irvitades.

Noogutasin ainult talle vastuseks, kuna täna ei olnud mul eriti naermise tuju, kuid jah õhtu poole tuli meil idee kusagile linna peale minna ringi kondama jah see mõte oli meil kõigil juba peas.

"Noh, Hayden nägid siis ilusaid unanägusi jah? Et nii kaua magasid?"Küsis nüüd Erwin irvates, ning mulle otsa vaadates.

"Väga naljakas, Erwin... ise magad tavaliselt kodus kella 2 hommikuni." Ütlesin nüüd tõsiselt, kuna, Erwin võis olla hea sõber, kuid vahel ka eriline sitakott ma tundsin teda ju piisavalt kaua.

Jah, vanemad olid isegi mu sünna ajal kusagil tööreisil see on neil tüüpiline jutt. Noh tegelt mind eriti ei huvita kah see nad on koguaeg töö narkomaanid olnud.

Peale pikka vaikust hakkasid ka teised poisid naerma. Vaatasin neile kahtlasel pilgul otsa, ning nende näoilmed läksid veelgi naljakamaks. Pööritasin tüdinult silmi.

"Noh, Hayden? Kas ootame õhtut ja läheme linna peale lollitama?" Küsis Carlos.

"Kuulge ausalt äkki see ei oleks hea idee?" Küsis nüüd Alex ta oli jah meie seltskonnas kõige mõistlikum ja minu parim sõber aga siiski jah, see kord ta rääkis valet mul oli just täna räige lollitamise isu.

"Kuule, Alex me lähme ja kõik tuled sa kaasa või ei aga me lähme." Ütlesin nüüd kindlalt, ning ka teised poisid noogutasid.

Alex vaid ohkas sellepeale, kuna talle ei meeldi kusagil ringi tuiata.

Ning jah me hakkasime nüüd niisama juttu rääkima, kuna jah meil on tavaliselt jutuajamis tunnid.

** Kell 22:00 õhtul, samal päeval **

"Noh olete valmis minekuks linnapeale?" Küsisin nüüd poistelt.

"Jah." Vastasid poisid kooris.

Noogutasin vastuseks, ning jah me olime linna poole teel.

~~

Me jõudsime juba kusagile linna tänava vahele, ning meil oli tohutult lõbus. Kuni jah ma nägin mingit tüdrukut kes seisis tops käes, ning jah tüdruk tundus kahvatu, ning tal oli silt mille peal seisis.

"MU EMA ON SUREMAS. MUL POLE RAHA, ET TEDA AIDATA. MA VAJAN TEIE ABI. ÜHEST SENDIST OLEKS KA ABI. PALUN!"

Oli seal sildil anuvalt kirjas, ning tüdruk oli emotsioonitu. Mul oli seda silti nii naljakas vaadata, ning samuti ka teistel poistel.

"Väike tüdruk vajab abi?" Küsisin õrritades teda, kuna ma olin piisavalt lõbustatud tujus selleks, ning huj ma usun ka, et tal ema jaoks raha vaja on kindlasti mingi varas ja oma kasu püüdev beib, võinoh kodutu.

Haarasin selle sildi, ning rebisin selle tükkideks.

"Ei." Ütles tüdruk vaid pisar silmis, ning ta silmis oli tohutu valu, ning ta silmis oli pettumust, ning viha.

Aga mul oli piisavalt lõbus, ning niikuinii ta tahtis vaid mingit söögiraha aga noh huj ma sellele annan ka.

Otsustasin, et kuna ta pole isegi seda raha seal topsis väärt haarasin ma selle toodi talt jõuga käest, ning võtsin selle kaasa, ning järgmisel hetkel panin jooksu koos oma kambaga kes siis vahepeal seda tüdrukut seal kiusasid.

Enne lahkumist sealt laua juurest ütles Edwin " Hästi tehtud, Hayden!" Ütles Edwin naerdes.

Naersin vastu, ning juba jooksime sealt minema ja jätsime tüdruku sinna üksi kes oli ilma rahast, ning isegi sellest papist kuhu oli markeriga kirjutatud see tekst. Ta oli ilma kõigest, ning huvitav miks mulle see nii naljakas tundus?

~~

Mu sõbrad olid koju läinud, kuna jah mu vanemad tulevad täna siiski koju, ning jah siis pidi plats puhas olema vähemalt paps ütles niimoodi. Normaalne.

Otsustasin, et lähen enda tuppa, ning viskusin voodisse pikali ja mu mõte kandus korraks sellele tüdrukule kes seal tänaval oli, ning ausalt öeldes oli mul tast isegi kahju, et ma nii tegin aga jah mind samas eriti ei huvitanud mingi suvaline tänavaplika.

-

Nonii.. see oli siis 1.osa Hayden'i vaatenurgast! :)

VOTE/COMMENT/SHARE

Armastusega,

-LauraWizzle ❤️