Meant to be together[eesti keeles]

1. peatükk

Tirr-tirr-tirr otsustas äratuskell häält teha. Teki all on nii soe, nii raske on sealt tõusta. Mõtlesin natukene, mis päev täna küll olla võib lootes, et on nädalavahetus. Tirr-tirr-tirr ei jätnud kell mind järele. Tõusin istukile ja lülitasin kella välja. Hüppasin voodist üles ning suundusin vannituppa mis asus koridori lõpus. Hõõrusin kätega külma vett näo peale. Nüüdseks oli uni pealt ära läinud. Kuivatasin käterätikuga näolapi üle ning kõndisin tagasi oma tuppa. Avasin riidekapi, see oli üpris segamini kuna iga hommik ma otsin rutakalt riideid ja ajan kapi segamini. Lõpuks kui olin jõudnud ära otsustada mida selga panna siis ajasin need laisalt selga. Vaatasin peeglisse. Parema poole näost olin suutnud ära magada mis tähendas seda, et mul oli padjakas. Kammisin juuksed hooletult ära ning panin hobusesabasse mis ei tulnud kõige paremini välja. Võtsin koolikoti mille olin eelmisel õhtul kokku pakkinud ja lippasin kööki sööma. Tegin kohvimasinas endale musta kohvi ning tegin kiire saia rösteri vahel. Otsisin meeletult oma telefoni mille ka leidsin. Käisin kõikides oma sotsiaalmeediates ära kuni jõin kohvi ja sõin saia. Viskasin pilgu seinale kus rippus suur kell ja see andis märku, et aeg on minema hakata. Uurisin aknast ilma ja öösel oli sajanud korralikku paduvihma. Vinnasin endale tuulejope selga ning botased jalga. Viskasin koolikoti üle õla ja vihmavarju kätte.

×

Jooksin kiiruga inglise keele klassi ning istusin teise pinki. Sukeldusin oma kotti otsides sealt inglise keele õpikut, töövihikut, kaustikut ja pinalit mille ma ka õnneks leidsin. Viskasin pilguga üle klassi. "Hei Amy." hüüdis Mandy viimasest pingist. "Hei M." hüüdsin tüdrukule lehvitades vastu. Pingid siin koolis olid üksikud seega pinginaabrit polnud ei kellelgi. Mulle see üsna meeldis kuna ausaltöeldes mind häirib kui ma tahan tõsiselt keskenduda oma töösse kuid pinginaaber togib või räägib sinuga.

"Tere klass. Kas kõigil on kirjand valmis?" uuris õpetaja klassilt viltus kulmuga ja vehkides samal ajal oma kepiga. Klass vastas kooris jaatavalt ning seejärel käis õpetaja klassis ringi korjates kirjandeid. Otsisin meeleheitlikult oma kirjandit koolikotist kuid asjatult. Seda ei olnud seal. Õpetaja jõudis minu laua juurde ning jäi seisma. Teadsin, et teen endal margi täis. "Amy sinu kirjand, palun!" sirutas õpetaja oma käe välja oodates paberit. "Vabandust aga olen oma töö vist kogematta maha jätnud." proovisin end välja rabeleda. "Ootan seda kirjandit homseks oma lauale!" sõnas õpetaja ning liikus edasi. Olin end hästi välja rabelenud ning tundsin uhkust. Järsku kimas uksest sisse Christopher. "Vabandust, et hilinesin õpetaja." lausus poiss hingeldades. "Pole midagi, võta istet." sõnas õpetaja rõõmsa tujuga ning Chris istus minu taha. Ta hingeldas korralikult, kutil on kool vist ülimalt tähtis. Naersin vaikselt omaette. "Niisiis, alustame tänase teemaga, küberkius," õpetaja kõndis oma laua äärde ning võttis sealt puldi "Tänapäeval on koolides palju õpilasi kes kannatavad küberkiusu all, on nii?" ning klass vastas jälle jaatavalt. "Täna vaatame me filmi küberkiusust ning koduseks tööks jääb teile teha kokkuvõte filmist ehk kuidas said sina aru ja kuidas sina käituksid?" seletas õpetaja ning vajutas puldist käima filmi.

××

Kõndisin kiirel sammul koju, võpatasin järsku kui nägin Chris'i ning punt inimesi keda varem polnud iial näinud. Ma liikusin veidi tahapoole ning peitsin end puu taha. Nad seisid ringis ja rääkisid imelikku keelt. "Millal sa seda teed?" küsis üks poiss Chris'ilt mille peale poiss kurjutastas ja vastas:"Küll ma teen." Oli pikk vaikus kui üks avas oma suu "Kust sa tead, et see vend ustav on?" nähvas üks teisele. "Ma tean, et on ning ta ei avaldaks seda kellelegi või muidu juhtub temaga sama mis Sam'iga." rääkis ta salapäraselt. "Oodake." peatus üks ning nuuskis hoolega. "Mis on?" uuris teine. "Keegi kuulab meid pealt." ning kõik vaatasid ringi. Ma ei mõelnud sekundikski ning jooksin tagasi kooli juurde. Läksin linna kaudu koju, terve tee mõtlesin neile ning sellele mida nad rääkisid. Kuidas nad küll teadsid, et ma seal olin? Tuhat üks mõtet käis mu peast läbi.

××

Istusin oma voodis ja lugesin raamatut. See rääkis ühest poisist kes avastas, et tal on võimed ja ta ei saanud neid peatada aga keegi ei tohtinud sellest teda siiski teadis üks tüdruk seda. Olin juba 4. peatükki läbi lugenud kui jube väsimus mulle peale tuli. Asetasin raamatu laua peale ning sättisin end magamaminekuks valmis.
××
Hei armas lugeja. Nagu öeldud siis avaldan oma raamatu 100 followeri puhul. Ma loodan, et raamat ei toonud teile pettumusi vaid vastas teie ootustele. Palun ole hea ja anna oma hinnang. See tähendaks mulle paljut. Head ööd kõigile!♡