Lubadused, mis ununevad. (One Direction)

12. Peatükk

Veetsin Ashley'ga ja meie töökaaslastega veel paar tundi ilma Niallile mõtlemata ning kui kell juba piisavalt sai mõtlesin hakata kodupoole liikuma.

''Kell on juba palju ja homme on tööpäev, ma tõesti peaks hakkama liikuma.'' ütlesin oma parimale sõbrannale kui kõik ära olid läinud samal ajal kui me telekast mingit laulmissaadet vaatasime.

''Oled sa ikka kindel, et sa üksi koju saad? Tahad ma saadan sind äkki?'' küsis Ashley, sest kell oli tegelikult juba üle 22 ning London ei ole kõige kindlam koht. Eriti siis kui Niall iga nurga tagant välja võib hüpata.

''Minu koduni on maksimaalselt 2 kilomeetrit, küll ma hakkama saan, ära muretse'' vastasin enedekindlalt talle ning tõusin diivanilt püsti, tema minu järel.

Võtsin oma asjad ning me tegime kalli ning põsemusi hüvastijätuks. Kui ma välisuksest välja astusin võttis mind vastu külm sügistuul ning paduvihm mis mu läbimärjaks esimese 5 sekundiga tegi. Ma oleks enne Nialliga kui selle ilmaga koju jalutaksin.

Ma olin jalutanud võib-olla 500 meetrit kui mulle sõitis vastu must auto ning veelgi rohkem vett mulle peale pritsis. Olin otsustanud helistada Louisele, see noormees peab mind siit päästma ja mul oli vaja nagunii temaga rääkida. Võtsin ette ta numbri ning hoidsin telefoni kõrva ääres. Telefon kutsus kaua, kuid lõpuks võttis ta vastu.

''Tsauuuuu Em! Kuidas läheb? Mis teed? Kus oled?'' tuli mulle järjest küsimusi.

''Louiiiis ma vajan su abi. Ma olen kuskil ööklubi juures ja mul on vaja koju selle ilmaga saada, kas keegi teie turvameestest on praegu liikvel?''

''Ikka on, oota seal ööklubi ees, turvamees pidi kellegi teise ka peale võtma ja kuna see on ainuke ööklubi mis praegu lahti on, siis ta teab kus sa paikned! Ta liigub halli maasturiga ja on seal umbes 5 minuti pärast.'' tundsin nagu Louis oleks mu elu just päästnud.

''Suur aitah sulle Louii, skypeme kui koju jõuame eks? Aga praeguseni tsau!''

''Okei ikka, tsauplau'' ja kõne läks kinni, nüüd oligi ainult autot oodata.

Klubis oli palju inimesi, leidus umbes 7 inimest kes klubi ümbruses oksendasid, teised kutsusid taksot endale järgi. Kuid leidus ka palju fotograafe. Kui keegi One Directionist siin klubis praegu on siis ma lasen endale küll kuuli pähe.

Auto tuli 3 minutiga, istusin kiirelt esiistmele ja tervitasin turvameest.

"Me peame siin veidi ootama, Niall on klubis sees praegu."

"O-ookei" ma ei tahtnud teada mis sellest sõidust saab, peaasi et ta mind ära ei tunne.

Niall tuli, istus mingi neiuga autosse ilma mind märkamata. Siis hakkas ta midagi selle naisega- kelle ma kohe mingiks litsiks tembeldasin- rääkima. Kuid järsku jäi ta vait.

"Kes seal ees kõrvalistmel istub?" tuli küsimus noormehe suust.

"Mitte keegi tähtis." vastas turvamees minu eest. Aitäh.

"Peaasi et see rõve lits Grace pole."

Autosõit möödus vaikuses, pisarad jooksid mu põskedelt alla ning ma vaatasin aknast välja. Tagaistmetelt oli kuulda ilastamist ja ma olin valmis oksendama kui ma autost välja sain, majani oli ainult 25 meetrit alles.

"Suur aitäh sulle sõidu eest, näeme homme!" tänasin autojuhti ning jooksin koju

Koju jõudes avasin arvuti ning logisin skypesse sisse ning vaatasin kas Louis oli sees. Ei olnud, aga temalt oli sõnum.

"Homme hommikul skypeme, ilusad unenägusi printsess, Loui."

..

Hommikul ärkasin ma üles diivanil, meik oli igalpool ja seljas olid mul samad riided mis eile. Telekalaua peal oli whiskey ning pooltühi klass. Ma olin joonud.

Avasin arvuti ning mu skype logis automaatselt sisse, Louise nime juures oli roheline tärn. Ta oli sees.

*Nialli vaatenurk*

Ärkamine pohmelliga ei ole kõige toredam asi mida teha, eriti siis kui on videofilmimise päev. Tõusin tuuribussis voodist püsti ja esimese asjana tabas mind tugev peavalu. Kurat. Liikusin vannitoa poole kui kuulsin kedagi rääkimas. Louis mingi tüdrukuga. Piilusin Louise toa uksest sisse ja nägin kuidas ta arvutiekraanil oli see tüdruk kellesse ma armunud olin enne kui ma X-factorisse läksin. Viha mu sees kasvas, aga ma otsustasin kuulata mida nad räägivad.

"Ja saad aru, eile kui me autos olime, ta kutsus mind litsiks samal ajal mingi eidega ameledes, ta ei saanud aru et ma ka seal samas autos olin" kuulsin Garce nutust häält ning proovisin ust rohkem avada aga Louis kuulis mind. Louise külm ning kuri pilk oli mu silmadesse surutud.

"Niall, mida kuradit sa eile öösel korraldasid?"

Ja sel hetkel kahetsesin ma kõike. Kõike mida ma eile tegin ja ütlesin. Ja ma ei teadnud kuidas seda viga parandada saab.

-----------------------

Jah, ma pole Wattpadis üle 1,5 aasta kirjutanud, aga ma olen tagasi oma sobrannale kes mind kirjutama sundis, aitah <3

samuti suursuur aitah 10K lugemisele, it's amazing!!!!!!! Ja suur aitah koikide kommentaaride eest mis te kirjutate, suda laheb alati soojaks neid lugedes

aitah, aitah, aitah!!!! <3 <3 <3
(see osa ei olnud vb koige parem, ma pole ammu kirjutanud, andestage)
Kkkirjutaja