*Grace vaatenurk*, järgmine päev
Kui ma oleks saanud valida, kas ma tahan tööle minna, või mitte, oleks ma tänase päeva parema meelega vahele jätnud.
Eile õhtul tuli mulle kõne Louiselt, kes andis teada, et Niall oli kõigest teada saanud ning läks Louisele peaaegu kallale, sest Louis ei rääkinud talle, et tegu oli minuga. Ma küll küsisin Louiselt, et äkki ta soovib öömaja, aga ta vastas, et ta saab hakkama ja küll Niall ka maha rahuneb.
Tegin enda igapäevased toimetused ära, aga jätsin hommikusöögi vahele, sest muidu ma oleks ärevusest Nialli lihtsalt täis oksendanud. Panin endale kiiresti riided selga ja astusin koduuksest välja. Õue astudes arvasin ma tõesti, et siin ma ka suren, sest minu koduni oli kuulda stuudio ees kiljuvaid tüdrukuid, ning stuudio poole kõndisid tüdrukud, kellel olid One Directioni särgid seljas. Kahetsesin kohe, et ma mütsi ega salli ei pannud, sest see ilm tahtis vist, et ma endalt elu võtan.
Kui ma olin peale veidi aega jalutamist stuudio ette jõudnud, näitasin turvadele oma töötunnistust ning sain vaevaga läbi väravate, sest tüdrukute mass oli seal üüratu. Kuna väravad olid stuudio ustest piisavalt kaugel, mõtlesin ma vahepeal välja, kuidas Nialliga käituda, rääkida ja muud sellist, aga kõige tähtsam oli siiski, et ma teeks oma tööd hästi, sest sellepärast need 5 poissi siin ju ongi.
Uksest sisse astudes, tundis mu nina kohe kohvilõhna. Tegin kiired sammud on kabinetti, võtsin ära õueriided, vahetasin jalanõud, panin oma läpaka tööle ning kiiruga telefoni haarates liikusin ma saali ja teiste töötajate suunas.
''Hommikust! Kus poisid on!''
''Tere sullegi! Nad peaks jõudma 5 minuti pärast ja siis meie kõigiga hommikust sööma!'' vastas mulle Ashley samal ajal kui ta vett keetis, et kõik teed või kohvi juua saaks.
''Okei, kes poisid vastu võtab?''
''Sina'' vastas mulle minust möödakõndiv ülemus ja naeratas mulle.
Liikusin tagasi oma kabinetti ja trükkisin oma MacBooki salasõna, et ma arvutisse sisse ikka saaks. Avasin oma meilid ja jõudsin lugeda ja vastata kahele meilile, kui karjuti üle stuudio, et poisid on kohal. Kiirsammul läksin ukse juurde ja tegin poistele selle lahti, et nad liialt külma ei saaks. Esimesena tuli autost välja Liam, siis Harry, siis Niall, siis Zayn ja viimasena Louis, kes siiski jooksis minupoole esimesena ning kallistas mind tugevasti.
''Ole tänaseks valmis, Niallil on nagunii midagi plaanis.'' ütles Louis mulle vaiksemalt ja astus edasi.
Peale seda tulid teised poisid ka, esimesena Liam ja kui ma hakkasin talle käepigistust tegema siis tõmbas ta mind hoopis oma kätevahele kalli tegema ja nagu arvata oli, teadsid juba kõik poisid mind ning lõpuks tegime me kõik grupikalli.
''Ma igatsesin teid niiväga poisid.''
''Me sind ka, aga mõned veidi rohkem kui teised''
----------------------
See osa on vist maailma kõige igavam osa, aga ma olen nüüd Eestist tagasi ja saan jälle kirjutada kui aega tekib :))))
Kkkirjutaja <<<333
VOUS LISEZ
Lubadused, mis ununevad. (One Direction)
Fanfiction''Niall, aga lubad, kui sa X-factorist tagasi tuled, sa ei ole unustanud mind, kasvõi siis kui sa kuulsaks saad.'' ütlesin pisarad silmas poisile. ''Luban.'' vastas poiss ja kallistas mind. ''Tsau.'' vastasin talle nuttes ja teda vastu kallistades ...
