Mr Broken (Pausil)

6. Ma vihkan ennast

-Unenägu-

Valeri tuli äratas mu hommikul üles ja andis mulle ühe kollakas-valge roosi. Ta andis mulle selle.

"Milleks see?" Küsisin uniselt.

"Anna andeks mulle, Helina!" Ütles Valeri vaadates mulle silma.

"Mina peaksin sulle andeks andma mille eest? Pigem mina peaksin."

"Unista edasi igal juhul mis vastus on?"

"Ma annan sulle andeks."

"Aitäh sulle." Ta kallistas mind ja mina teda vastu.

-Realsusesse-

Tõusin üles ja avastasin, et olin Valeri kaisus. Ma ütlesin talle ikkagi jah, kuid mis siis saab kui ma varsti suren. Meil oleks ju nii imeline koos, aga ma ei taha talle haiget teha.

"Hommikust, printsess. Kuidas magasid?" Küsis Valeri.

"Hommik. Nagu alati ehk normaalselt ja ise?" Ütlesin.

"Imeliselt. Lähme sööma äkki?"

"Ärme veel lähe. Oleme veel natukene pikali"

Valeri noogutas ja ta pööras ennast külje peale, et mulle täpselt silma vaadata.

"Küll sa oled kaunis,kallis." Ütlesin Valeri ja naeratas.

"Aitäh sulle." Ütlesin ja suudlesin teda. See järel tõusin istukile.

"Äkki nüüd lähme?" Küsisin.

Valeri noogutas ja me läksime. Tegime telgi ukse lahti ja vastu paistis ere päike.

Me astusime telgist välja ja ma võtsin ta käest kinni. Teised olid juba ammu üleval.

"Oi kes sealt tulevad. Need on ju meie tuvikesed. Kuidas magasite?" Küsis mu ema.

"Hästi magasime." Ütlesin ja me istusime teiste kõrvale.

"Täna siis matkame edasi ja meil oli mõte, et teie lähete kahekesi ja meie lähme ühte teise kohta." Ütles Valeri ema.

Me noogutasime ja sõime putru.

Kui saime söödud läksime telki panema kokku, sest meil oli plaanis hakata vaikselt liikuma.
Me pidime minema ühe järve juurde, kus ma käisin väiksena.

Me saime asjad kokku ja me hakkasimegi liikuma. Ma võtsin Valeri käest kinni, kuid ta tõmbas oma käe ära koheselt.

Ma mõtlesin mis toimub mis tal hakkas? Alles oli kõik hästi. Oh jah ma ei tea. Ma ei oska midagi teha. Las siis olla nii.

Ma võtsin taskust kõrvaklapid ja panin Terminaatori laulu "Ingli Puudutus" tööle. Ma sulgusin muusikasse ja ma armastan seda tunnet kui ma saan lihtsalt sulguda muusikasse.

-3 Tundi hiljem-

Me olime lõpuks jõudnud selle järve juurde ja ma tundsin ennast aina rohkem kurvemini. Ma läksin järve äärde, et minna jalgupidi vette.

Ma oleksin samal ajal tahtnud sinna järve ära uppuda, kuid ma mõistsin et sellel poleks mõttet, sest mul on veel elu sees ja ma tekitaks liigset muret siis. Sellel poleks mõttet.

Natukene aega hiljem ma läksin lõkke äärde kus kõik istusid. Ema üritas minuga suhelda kuid ma ei loobunud muusikast. Ma tõusin lihtsalt püsti ja läksin metsa.

Kui ma olin teistest piisavalt eemal otsisin pusa taskust suitsu paki. Ma võtsin sealt ühe suitsu ja panin põlema. Järsku läks mul silme eest mustaks.

- - - - - -

Ma tõusin kuskil pimedas ruumis, kuid kõige tähtsam oli ikkagi minuga. Just muusika. Ma üritasin tõusta kuid mul lõi pähe suur valu ja nii ma jäingi sinna maha.

Mingi must kogu liikus mu poole. Palun, et see poleks see kes ma kõige vähem loodan. Ta pani tule põlema ja näost oli näha see oli Jaagup.

"Jaagup, sina?" Küsisin vaikselt.

"Mina jah. Ole õnnelik, et ma leidsin su metsast." Ütles Jaagup minu poole liikudes.

"Õõõ, Jaagup. Miks sul nuga käes on?" Küsisin ehmatusega.

"Siis näed.."

- - - - - - - -

Hello, ma mõtlesin et lõpetaks selle osa ära kaua see ikka ootab lõpetamist.
Igal juhul loodan, et meeldis kuigi olen natukene roostes.
Täpselt praegu ei oska öelda millal võib tulla uus osa.
Aga peace&love.
Teie Hellu.♡