Viskasin telefoni lennuki prügikasti, eemaldades aku ja kaardi. Parem kui mul telefoni pole.
"Kohe maandume Eestis," antakse meile teada.
"Panen meie asjad nüüd kokku kullake."
Sofia toidud ja jakki viskan käekotti.
Sõidame juba minu autoga meie koju. Seal on turvaline ja ehk on Daivid ka, hellitan vist ainult tühist lootust. Kuid uskumused ei saa olla tühised.
"Emme käib ruttu poes ära, sina ole kuss ja emme toob sulle midagi head."
"Mämm mämm."
"Tasa."
Kiirusan poodi ja võtan suure pudeli vett ja süüa. Sofiale veel magusat ja lähen maksma.
"25.86 eurot."
"Palun."
"Aitäh."
"Ilusat päeva jätku."
Topin asjad kilekoti ja lähen tagasi autosse. Ulatan Sofiale jäätise ja sõidame poest minema.
Lähme käime suvilas ma pargin auto sinna ja siis kiirustame bussiga koju.
Oups ! Cette image n'est pas conforme à nos directives de contenu. Afin de continuer la publication, veuillez la retirer ou mettre en ligne une autre image.
Olemegi suvilas kohal. Pargin auto ära ja otsusan siiski siia suvilasse pesitsema jääda. See suvila oli meie vanemate kingitus meie pulmade puhul.
Võtan Sofia turvatoolist välja ja toidukotid kätte ning kiirustan suvilasse.
Õnneks on alati mul võtmed kaasas, ega kunagi ei tea millal tuleb tahtmine suvilas olla nagu näiteks praegu ennast varjata suvilas ühe paadunud vääraka eest.
"Tule ruttu, saame endale putru teha ja ehk on siin levi, saad tahvlist multikaid vaadata."
"Multi, tahan vaadata."
Suvila on väljast ikka sama ilus, aga seest on tolmune. See ei võta kaua, et puhtaks rookida see elamu siin.
Möödunud on 3.5 tundi ja Sofia jäi magama. Lõpetasin hetk tagsi koristamise ja valmistan õhtuks toitu.
------------------------------------------------------ Kas tasub edasu kirjutada või pigem mitte?
